Vihm saab alguse lumena

Ilmataat tähistas taasiseseisvumispäeva värskendava vihmasagaraga. Foto tehtud 20. augustil Laagris. Foto: Jüri Kamenik

Et ilm on muutunud sajuseks ja praegusel ajal sajab ikka vihma, siis heidame pilgu vihma köögipoolele – kuidas saab vihm alguse.

Aasta vältel on ülekaalus laussademed – lausvihm, lauslumi, märg lauslumi, jäävihm ja jäätuv vihm, mis tulevad enamasti kihtsajupilvedest, vahel ka kõrgkihtpilvedest. Ülejäänud sademeliigid moodustuvad vähemalt osaliselt teisiti. Hoovihmade (äikesesademete) kohta võib öelda, et need on olulised meil Eestis vaid soojal aastaajal, eriti juulis-augustis, kui nad moodustavad Kirde-Eestis kuni 60% sademete koguhulgast.

Suurem osa kihtsajupilvedest ja ka kõrgkihtpilvedest, millega lausvihm ehk rahvasuus lihtsalt vihm on seotud, koosneb veepiisakeste ja laskuvate jääkristallide segust. Pilvede ülemine osa võib koosneda allajahtunud veepiisakestest, aga ka ainult jääkristallidest – kui kiud- ja kiudkihtpilved sulanduvad kõrgkiht- ja kihtsajupilvedega. Sellise pilvemassi suur vertikaalne ulatus koos selles asuvate allajahtunud veepiisakeste ja laskuvate jääkristallidega muudabki pilve sajurohkeks, sest segapilvedes toimub jääkristalliprotsess ehk Bergeroni-Findeiseni protsess, ka külmade pilvede protsess.

Üks tänapäevase sademeteooria alusepanija on Alfred Wegener, keda vahel samuti seoses jääkristalliprotsessiga mainitakse. Soojades pilvedes, mille temperatuur on üle 0 ˚C, toimub soojade pilvede protsess, mis seisneb pilvepiisakeste liitumises kokkupõrgete tagajärjel ja koalestsentsi (nn kokkukleepumise) tõttu. Koalestsentsi tagajärjel tekib rünksajupilvedes ka ebakorrapärase kujuga hiidrahe. Soojade pilvede protsess toimub peamiselt kihtpilvedes, millest sajab uduvihma ja udulund ehk lumeteri (külmal ajal).

Jääkristalliprotsess põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui samal temperatuuril vedela vee kohal. Seega kui pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui ka jääkristalle, liiguvad veemolekulid veepiisakestest jääkristallidele ehk viimased kasvavad esimeste arvel. Moodustuvad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur madalam kui 0 ˚C, jõuavad need lumena maani ehk sajab lund.

Seega saab keskmistel ja suurtel laiustel enamik sademetest alguse lumena. Sobivaim veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, et need korralikke sademeid annaksid, on umbes 1 : 100 000. Märgatavad sademed on võimalikud vahemikus 1 : 1000 kuni 1 : 1 000 000 veepiisakeste kasuks ja temperatuur –15...–20 ˚C. Seega tasub meeles pidada, et kui sajab vihma, on see suure tõenäosusega alguse saanud lumena.

Ilm on pakkunud üha enam sügisemärke: rohkesti pilvi, sademeid ja jahedust. Ent nüüd toimub pööre suvesse tagasi: Läänemere õhuruumi on jõudnud aktiivne madalrõhkkond, mis jääb Läänemere lõunaosa kohale ankrusse. Selle põhjaservas tiritakse kagust troopika lähemale. Meie saame osa umbes 20kraadisest õhusoojast, kui päikest, siis enamgi. Niiske õhu ja pilvise ilma tõttu jääb siis öiseks piiriks ~15 °C.