Soe suvi innustas talupidajaid eksootilisi taimi kasvatama

Tiit Efert
Copy
Moonika Luhamaa on kasvuhoone kujundanud mõnusaks paigaks, kus saab aega veeta ka pere järelkasv.
Moonika Luhamaa on kasvuhoone kujundanud mõnusaks paigaks, kus saab aega veeta ka pere järelkasv. Foto: Tiit Efert

Mulgimaal Tuhalaane külas asuv seni kanade ja lammaste poolest tuntud Lepiku talu keskendub nüüd rohkem taimekasvatusele. Erakordselt ilus suvi on innustanud pererahvast eksootilisi vilju kasvatama.

Lepiku talu peavad viiendat aastat Mait Org ja Moonika Luhamaa. Tuhalaane külla ei sattunud nad juhuslikult. Mait on pärit siitsamast, tema vanemad elavad naaberkülas. Kui Maidu tahtis kolida metsa sisse, siis Moonika soovis elada külas, kus kohtaks ka teisi inimesi. Kompromissina leiti maja küla servas. Moonikale pole maaelu võõras, tema on pärit Jõgevamaalt. Aga ta on ka linnaelu maitsta saanud, kui õppis Tallinnas mereakadeemias metereoloogiat. Hiljem on ta töötanud Austraalias viinamarja- ja puuviljaistandustes ning kohvikutes teenindajana. Koos Maiduga on nad ka Soomes elanud. Ta on saanud õpitud erialal ennast teostada, aga kontoritööd ei taha. Kõige parem on Eestis, maal talu pidada.

Loomad teevad sunnismaiseks

Lepiku talu on eeskätt tuntud kanade ja lammaste tõttu. Talus peetud tuhande kana mune sai osta pealinna nooblimatest toidupoodidest. Ometigi ei tasunud see ära. Oma põntsu pani koroona, sest suur osa toodangust realiseeriti turgudel, aga need pandi kinni. Teiseks hakkasid inimesed ise väga palju kanu pidama. See tõstis noorkanade hinna kalliks ja uute soetamine hakkas üle jõu käima. Samuti on plaan loobuda sajapealisest lambakarjast. Üks põhjus on see, et külas on lambaid raske pidada, teiseks sunnivad linnud ja ­loomad pererahvast pidevalt kodus olema.

Juba eelmisel aastal katsetati peale tomatite ka arbuuside ja melonitega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles