Soome jahimehi ja koeraomanikke hoiatati hundiohu eest

Huntide arvukus Soomes on kasvanud. Foto: Jussi Nukari via www.imago-images.de

Alates eelmisest aastast on märkimisväärselt suurenenud tõenäosus, et Soome jahikoerad satuvad sel sügisel metsas kokku hundiga – Soome LifeSusi projekti andmetel on hundipopulatsioon viimase 12 kuu jooksul oluliselt kasvanud.

"Inimesed peaks olema väga ettevaatlikud ja tegema kõik endast oleneva, et teada saada, kus hundid liiguvad. Koeri ei lubata piirkondadesse, kus on hunte," täpsustas Mari Tikkunen Soome looduskaitseametist Yle.fi uudistele.

Soome loodusvarade instituudi (Luke) esitatud andmete kohaselt oli märtsis Soomes hinnanguliselt 54-59 hundikarja ja -paari ning sel aastal on sündinud palju pesakondi, eriti piirkondades, kus toitu on küllaga. See tähendab, et sügisel on kogu Soomes 70–84 hundi territooriumi.

Igal aastal registreeritakse Soomes huntide poolt koertele põhjustatud vigastusi keskmiselt 30–50. Eelmisel aastal oli see näitaj ulukiloomade kahju hüvitamise taotluste kohaselt 57.

Kuigi hundipopulatsioon on viimastel aastatel järk-järgult Lääne-Soome poole nihkunud, tekitatakse suurem osa huntide põhjustatud koeravigastustest siiski Ida-Soomes.

Luke poolt varem hundi liikumise jälgimiseks paigaldatud paneelid ei tööta enam, mis tähendab, et jahimeestele on sel jahihooajal vähem teavet selle kohta, kus hundid võivad asuda.

"Varem said jahimehed vaadata kohti, kus olid hundikarjad. Neile anti märku, kui hundid olid liikvel, ja see aitas jahti suunata piirkondadesse, kus hunte polnud," ütles Tikkunen.

Värskeimat teavet hundivaatluste kohta saab kohalikelt jahiseltsidelt või vaatluslehelt riistahavainnot.fi. Jahimehed jagavad teavet ka hundivaatluste kohta oma piirkonnas, näiteks Whatsappi gruppides.