Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Aeg istutada vara­kevadisi õitsejaid

Copy
Et varakevadel krookustest rõõmu tunda, tuleb sibulad sügisel mulda pista.
Et varakevadel krookustest rõõmu tunda, tuleb sibulad sügisel mulda pista. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Just praegu on õige aeg hakata mõtlema, milline võiks teie lillepeenar välja näha tuleval kevadel – saabunud on sobiv aeg sibullilled mulda panna.

Mõned sibullilled istutatakse sügisel, teised kevadel. Sügisel tuleks ära istutada nende sibulad, mis õitsevad varakevadel: krookused, püvililled, hüatsindid, siniliiliad, lumi- ja märtsikellukesed, nartsissid, tulbid, kobarhüatsindid, laugud, püvi­lilled, aga ka liiliad.

Nartsissisibulad tahavad juurdumiseks sooja mulda ja need tuleb mulda pista augusti teises pooles või hiljemalt septembri alguses. Seevastu tulbisibulatega tasub oodata veel vähemalt kuu-kaks. Soojal sügisel võib tulbisibulaid istutada isegi novembris või koguni jõulukuul.

Reegel ütleb, et sibul pannakse mulda selle kolmekordse kõrguse sügavusele. Hea oleks istutus­augu põhja raputada pisut liiva, mis liigse niiskuse sibulatest eemal hoiab. Samuti võib auku panna spetsiaalset istutusväetist või kõdusõnnikut. Kes aga lillesibulaid suveks mullast välja ei võtnud, võib nüüd sügisel väetist niisama peenrale raputada.

Kui aias on vesirotid ehk mügrid tegutsemas, on mõistlik sibullillede kasvatamisel kasutada istutuskorve, mis esiteks ei lase sortidel segi minna, teiseks kaitsevad sibulaid näriliste eest. Esmalt tuleb kaevata sobiva sügavusega auk, sinna väetist raputada, siis korv sibulatega auku asetada ja muld peale lükata.

Kes aga soovib varakevadel aias näha muru sees kasvavaid krookuseid või lumikellukesi, siis murusse on kõige lihtsam sibulaid istutada nii, et esmalt eemaldada murumätas, lisada auku head mulda, sibulad paika sättida ja mätas tagasi panna.

Tagasi üles