/nginx/o/2017/01/11/6243871t1h7f8a.jpg)
/nginx/o/2021/08/18/13999866t1h3be6.jpg)
Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) on meil parkides, haljasaladel ja koduaedades tavaline igihaljas põõsas, mille marju peetakse ekslikult mürgiseks.
Igihaljas mahoonia annab väärt marju
Läiklehise mahoonia kodumaa on Põhja-Ameerika. Eestis on teda pikka aega kasvatatud ilupõõsana, mitte marjakultuurina, kuid just viimasena on selle väärtus palju suurem.
Läiklehine mahoonia võib kasvada ühe ja soodsamates oludes kuni kahe meetri kõrguseks. Lehed on ilusad nahkjad, tumerohelised, ogaterava tipuga. Sügisel omandavad lehed punakaskuldse pronksikarva värvuse, eriti päikeselises kasvukohas. Õitseb mais ja juunis väikeste kollaste meerikaste õitega. Soojadel pikkadel sügispäevadel võib oktoobri lõpul teist korda õitseda.
Söödavad vahakirmega kaetud sinakasmustad marjad valmivad augustis-septembris.
Läiklehise mahoonia talvekindlusest on mitu arvamust. Talvekindlus sõltub vanusest ja külmakindlus aja jooksul tõuseb. Noori taimi tuleks 2–3 aastat katta, parim kattematerjal on kuuseoksad, mis aitavad lund koguda ja varjavad põõsaid kevadpäikese eest. Loomulikult sobib varjutamiseks hästi spetsiaalne rohelist värvi varjukangas.
Mitu põõsast kõrvuti
Mahoonia on putuktolmleja ja samas risttolmlev taim ning üksikul põõsal vilju ei teki. Seepärast on aednikul, kes soovib kasvatada mahooniat ka kui marjakultuuri, vaja istutada vähemalt kaks taime. Siiski on läiklehine mahoonia pigem dekoratiivtaim. Paljundada võib teda seemnete, juurevõsundite või pistikutega.
Mullana eelistab viljakat, värsket, kobedat mulda, halvasti õhustatud mullal ei edene ja kuivadel muldadel on talvekahjustused suuremad. Põõsaste kasvuks ei sobi rasked savimullad, seal vajaks kindlasti drenaaži.
Dekoratiivsordid
/nginx/o/2021/08/18/13999867t1hbbf7.jpg)
Läiklehisel mahoonial on mitmeid dekoratiivsorte.
• ‘Apollo’ – suurte kuldkollaste õiekobaratega madalamakasvuline põõsas.
• ‘Atropurpurea’ – lehed värvuvad talveks pronkspruuniks.
• ‘Orange Flame’ – noored lehed pronksjad ja talvel värvuvad veinpunaseks, kahjuks vähese haiguskindlusega sort.
• ‘Versicolor’ – rohelised lehed kirjatud kollaste täppide ja laikudega.
• Roomav mahoonia ‘Rotundifolia’ – liitlehtede lehekesed ümarmunajad ja peaaegu terveservalised.
Mahoonia põõsad lõikamist eriti ei vaja. Et põõsad jääksid madalaks ja tihedaks, kärbitakse neid kohe pärast õitsemist või hiljemalt augustis. Tuleb meeles pidada, et õied moodustuvad eelmise aasta võrsetele, seepärast ei lõigata võrseid rohkem kui pooles ulatuses, et mitte nõrgendada õitsemist. Noorenduslõikust talub kergesti ja kasvab kiiresti täis.
Väga ilusad on mahooniad kevadel, kui teised liigid pole veel lehtinud, aga mahooniatel on vanade roheliste lehtede taustal avanemas noored, punakad, läikivad lehed ja ka õied. Õitsemise ajal on rohked kollased õisikud tumedate, nahkjate lehtede taustal võrratud. Mitte vähem efektsed pole mahooniad rikkaliku viljumise perioodil, kaunistatud paljude sinakate viljadega. Taimede vahekaugus gruppides peaks olema vähemalt igas suunas üks ja hõredamates gruppides kuni kaks meetrit.
Suurepäraselt sobivad mahooniad kokku roosidega, nendega sobib täita roosipõõsaste vahele jääva ruumi. Mitte vähem ilus pole kooslus Jaapani küdoonia ja nurmenukkudega.
Kuigi mahoonia on valgust armastav taim, talub ta siiski piisavalt varju, et temast luua igihaljaid rindeid hõredama võrastikuga puude alla, sobides suurepäraselt ka kalmistule.
Mahoonia raviomadused
Mahoonia marjad sisaldavad alkaloide, eeskätt berberiini, millel on tugev antibakteriaalne toimet. Mahl toniseerib, alandab vererõhku ja tugevdab südametegevust, parandab seedimist. Indiaanlased loputasid mahlaga suud ja kurku, ravimaks igemepõletikku ja angiini.
Kui veega lahjendatud mahooniamahlale lisada suhkrut, omandab see punasele viinamarjamahlale omase maitse. Marjad sobivad keediste, mahlade ja veinide valmistamiseks. Ingliskeelses maailmas on väga levinud mahoonia nimetus mountain grape – mägiviinamari, mis juba ise räägib enda eest. Mahoonia annab veinile ilusa punase värvuse ja musta ploomi meenutava maitse.
Minule väga meeldib mahooniat kasutada rukki- ja mannavahu valmistamisel, sest paremat marja nende magustoitude valmistamiseks vist ei leidugi.
RETSEPTID
Mahooniakeedis
0,3 liitrit vett, 1 kg mahooniamarju ja 700 g suhkrut. Suhkrust ja veest keeta siirup. Marjad pesta, nõrutada ja lisada keevale suhkrusiirupile. Keeta tasasel tulel lõplikult valmis (3–4 tundi).
Rukkijahuvaht mahooniatega
½ klaasi vett, ½…¾ klaasi mahooniamahla, ¼ klaasi rukki- või odrajahu, 2–3 sl mett, pool sidrunit. Aja vesi keema, lisa mesi ja pool mahlast. Sega jahu vähese veega ja sega see mahla-veesegule. Pidevalt segades lase jahul paisuda. Valmis pudrule lisa õhukeselt riivitud sidrunikoor, ülejäänud mahl ja sidrunimahl. Lase segul jahtuda ja vahusta kohevaks vahuks.