/nginx/o/2021/08/16/13995030t1hc707.jpg)
Eelmise nädala keskpaik meenutas vihmavalingute rohkusega mägismaid – natuke päikest ja siis trummi põristav vihmavaling – kogunisti taimed kummardasid selle ees maani. Taimed ise on aga nüüdsest nii märjad, et ravimtaimede kuivatamine on üliraske ja herbaariumi tegemine keeruline.
Kõige selle suure niiskuse tulemuseks on ohtrad seeneringid murus – sel nädalal mügardusid maast välja ka esimesed lumivalged murumunad. Kukeseenekulda on kohati metsaalune täis ja puravikumüksakaid satub samuti seenekorvi. Pilviku värvilisi kübaraid ja esimesi riiskaidki on näha. Punaste kärbseseente kogukond aga kükitab ikka maa sees. Seenekorviga satub kööki ka pontsakaid ristämblikke. Ämblikud vehivad võrke punuda nii metsas kui ka majade räästaalustes, piisab vaid veidikeseks kodust lahkuda, kui uks on kinni võrgutatud.
/nginx/o/2021/08/16/13995031t1h72e4.jpg)
Linnurahvas on sügisärevuses. Kui pääsukesed peaksid rukkimaarjapäevast, 15. augustist kadunud olema, siis soe suvi on julgustanud sel aastal punuma teise ja kolmandagi pesa. Toonekurepojad on aga nüüdseks oma kõrgetest pesadest maa peale tulnud, kohati on noored mustanokalised üsna totukesed ja satuvad inimese lähedusse. Aga peagi võtavad nemadki tuule tiibade alla ja lähevad. Sookurgede hallide vanemate kõrval jalutavad pojad on äravahetamiseni sarnased täiskasvanutega, õigeveidi reedab veel kollakas nokk. Suurem osa konna- ja hiiretoidulistest konutab aga niidetud põldudel, seal on hea värskeid suutäisi ampsata. Eriti innukad on hiireviud, keda on kõik heinarullid täis, aga ka teised rändel olevad kullid.
/nginx/o/2021/08/16/13995032t1hca32.jpg)
Sügis hiilib salaja suve seljataga ja kui päikesesoe seda tähelegi ei pane, siis tõmbab Metsaema taimedele sooje sügistoone. Tarna- ja kõrreliste mättad on korralikult helevalgeks või punakaks pintseldatud, toomingate mustade marjade kõrval on esimesed punased lehed.
Maarjapäevast hakkasid hinged kodu käima, neile jäeti sauna toitu.
Hundinuiade võimsad nuiad kõrguvad tiigi kohal, nende juurikad on aga täis maitsvat valget tärkliserikast pudi. Kasekuld ei jää küll puudele pidama, tuul keerutab murul kollast tantsurahvast. Metsaveered on kanarbikust lillad, aias on värvi võtnud ka arooniad, kukerpuu ja kuslapuu.
Esmakordselt üle pika aja nägin, kuidas seakari üle tee vudis, ikka suured ja paksud ees, siis nooremad-lapseohtu kannul ja siis veel paar suurt siga. Nad tulid ja tulid, oma paarkümmend rõngsaba. Karvakandjatel käib üldse äge sebimine, kiskjate kutsikad on nii suured, et saavad peaaegu ise hakkama. Kuigi jah, hakkamasaamise alguses jätavad neist paljud elu autorataste alla. Ei suuda kährikunooruk aru saada, et see kauguses kiirgav ja mürisev mägi mõne hetke jooksul temani jõuab ja ta lömastab. Rataste alla jääb praegu ka palju siilipoisse. Tuhkrud võivad taas kanadele külla kippuda, seega olge valvsad. Aga vanarahvas kõneles, et rukkimaarjapäevast muutuvad põdralehmad kurjaks, peavad olelusvõitluses end kehtestama, eks nemadki taha ikka kõige võimsama sarvekrooniga põdrapulli kallistusi.
Nii nagu kogu ilmas, käib ka triibuliste tiivuliste hulgas olelussõda, herilase-taliban on pesadest lahkunud ja kipub inimesi igal kätega vehkimisel oma tagakeha noaga suskama. Minulgi on neid ridu tippides keskmine sõrm nii punnis, et sõrm ei taha naha sisse ära mahtuda. Sel aastal ei tule nad lihtsalt su hommikukohvi jooma vaid poevad salakavalalt ka teki alla. Ja nende tüüpidega tuleb meil vähemalt kaks kuud veel koos elada. Aga unustage teravused ja vaadake, kui ilusad on admiralid, leinaliblikad ja koerliblikad suvesirelil.
LASTELE
Värvilehe vikerkaar
Värve on looduses juba tõesti palju, seepärast võib teha puu- ja lillelehe vikerkaare. Otsida kokku ümbruskonnast kõikide vikerkaare värvidele vastavaid lehti ja õisi ning seada valgele lunale või liivale neist kokku vikerkaare kaar – seestpoolt väljapoole: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla.
:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)