Akkermann: põllumaade kaitse alla võtmise seadus on liialt suurtootjate poole kaldu

Annely Akkermann tõdeb, et vahel ei saa loomi dokumentide järgi talitada, vaid hoopis seadused tuleb loomade eripära arvestades ringi teha ning siin on oluline, et teadjate hääl otsustajate sekka jõuaks. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

„Tillu-tillu-tillu,” hüüab riigikogu liige Annely Akkermann Kihnu rannaniidul leivaga lambaid ligi meelitades.

Esmalt arglikult inimesi uudistanud loomad koguvad peagi julgust ja juba tormabki valgetest, hallidest ja mustadest uttedest kari kutsuja suunas ning asub isukalt käest leivapalukesi nosima. Leib otsas, kaob ka huvi ja kari sammub jälle oma teed.

Miks külla läksime?

Maa Elu küsis end nädal tagasi Akkermannile külla, kuna otsustasime uurida, kui palju maaelu käekäiku suunavad poliitikud ise maal toimuvaga kursis on. Alustame siis A-st ja loodame, et sellest tuleb põnev ringkäik Eesti eri paigus juuri omavate riigitüürijate juurde.

Kihnus maatöid tehes üles kasvanud Akkermannil on sel päeval rannakarjamaade vahele liikudes kaasas lisaks Maa Elu ajakirjanikule ka Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialist, kes Kihnu Põllumajanduse OÜ mahekarjale korralist kontrolli tulnud tegema.

Kokku sai karjamaadel ja paberitel loetud 59 lammast ja 139 lihaveist. Loomaomanikeks on 60 osanikuga osaühing ja loomad said saarerahval võetud peamiselt rannaala hooldamiseks. Endise vallavanemana on Akkermanni kanda jäänud osaühingu paberimajandus. Nii ka sel päeval kontrollija vastuvõtmine ja dokumentide joondeajamine.

Karjamaade vahel liikumiseks on Akkermannil tublisti päevi näinud, kuid üllatavalt jõuliseks osutuv Land Rover. Vaid selle kõrge masinaga pääseb karjamaadele, millest mõneni viib vaid „auk augus kinni” teerada, mis võsa vahele nii hästi peitunud, et saarel ratastel tiirutavad turistid ilmselt iialgi neid ei leiaks.

Sportlikud lihaveised

Nagu paljudes muudes kohtades, on ka Kihnus karjamaad sel suvel üsna pruuniks kõrbenud ja rohelist liblet annab kuivanud kõrte vahelt otsida.