N, 8.12.2022

Puhta joogivee puudumist ei märka enne, kui kõht lahti

Tiiu Leis
, Maa Elu kaasautor
Puhta joogivee puudumist ei märka enne, kui kõht lahti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Inimestel on sageli eksiarvamus, et põhjavesi peab olema kohe joogivee kvaliteediga.
Inimestel on sageli eksiarvamus, et põhjavesi peab olema kohe joogivee kvaliteediga. Foto: Shutterstock

Kuigi veest ei leia kaloreid ega orgaanilisi toitaineid, võib sellest leida rauda, fluoriidi, boori, radooni, arseeni, benseeni, elavhõbedat, nitraati, pestitsiide ja koli-bakteritelaadseid mikroorganisme.

Eesti majapidamistes igapäevases kasutuses oleva 1000 kaevu joogiveest vastab nõuetele vaid 290 kaevu vesi, selgus möödunud aastal Keskkonnauuringute Keskus OÜ korraldatud hajaasustus­piirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuringust.

„Minu jaoks pole see üllatus,” mainis Eesti Geoloogiateenistuse hüdro- ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi, kes aitas uuringut tõlgendada ja teab, miks põhjavee kvaliteet teatud piirkondades on just selline, nagu see on.

Veekasutus on suurenenud

Marandi arvates on inimestel eksiarvamus, et põhjavesi peab olema kohe joogivee kvaliteediga. „Tegelikult on looduses väga palju faktoreid, mis võivad muuta põhjavee sugugi mitte väga heaks joogiveeks.”

Seega, kui soetate maale hajaasustuspiirkonda elamist, on esimene asi, millega tuleks arvestada, joogivee olemasolu. Kaevu ehitamine võib Marandi sõnul olla hiljem suur lisakulutus, sest asjaolu, et krundil on salvkaev, ei tähenda veel, et ka joogivesi on olemas. „Kui kaevu hakkate ehitama, mõelge hästi läbi, kuhu see rajada, eriti väikesel maa-alal, sest joogivesi reostub tihti inimeste endi tegevuse tagajärjel. Näiteks prügila, imbala või välikäimla läheduses,” lisas geoloog.

Salvkaev kipub kuivama, eriti kuumal suveperioodil.

Märksõnad
Tagasi üles