Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kuumad suved sunnivad loomade jahutamise peale mõtlema

Copy
Kui loomad kogunevad punti, võib temperatuur tõusta uskumatult kõrgeks ka siis, kui meile tundub, et väljas on täitsa jahe.
Kui loomad kogunevad punti, võib temperatuur tõusta uskumatult kõrgeks ka siis, kui meile tundub, et väljas on täitsa jahe. Foto: Liis Treimann/Postimees

Kui Eestimaal hakkabki suviti olema nädalaid vältav 30kraadine leitsak, peavad loomapidajad lautade õhuvahetusele üha rohkem tähelepanu pöörama, sest kuumastressis vaevlevate loomade produktiivsus kahaneb.

Kõige kiiremini ilmnevad kuumusest tingitud hädad piimakarja juures, sest veistele on juba 15 ºC ületav temperatuur palav, rääkimata üle 50 kraadi küünivast õhusoojast. Kuumastress väljendub piimaanni kahanemises, mis võib väheneda tavalisega võrreldes isegi rohkem kui viis liitrit lehma kohta päevas. Loomad on loiud ja jätavad sööta järele, mistõttu asjatundja saab kohe aru, et neid vaevab kuumus.

Kuna jahutavaid kliimaseadmeid lautadesse ei paigaldata, on kuumaperioodi ajal tarvis tagada ennekõike hea õhuvahetus – laudas kuumenenud õhk tuleb välja saada ja värske välisõhk sisse tuua. Vähemalt täiskasvanud loomad suvist tuuletõmbust ei karda, nii et seda ei tasu peljata, ometi peab värske õhu lauta juhtimine olema mõistlik ja kontrollitud. Küll tuleb noorloomade, eriti vasikate ja põrsaste puhul jälgida, et nad ei viibiks tuuletõmbuse käes.

Õhk peab olema ringluses

Eesti Loomaarstide Ühingu presidendi Madis Leivitsa sõnul võib põllumajandusloomade kuumataluvus olla väga erinev. Veiste puhul sõltub see ka sellest, millistes tingimustes neid peetakse. Vabapidamisel lihaveised üritavad otsida varju puudesalust või mõne hoone varjuküljelt. Kui võimalus avaneb, lähevad nad isegi mõnda madalasse veesilma värskendust saama. Teadupärast võib rohelise katuse all olla õhutemperatuur oluliselt madalam kui otsese päikesepaiste käes.

„Eks ka neil ole raske, aga siiski kergem kui alaliselt laudas peetavatel loomadel. Enamik piimaveistest karjamaal ei käi ja nemad ei saa oma olukorra leevendamiseks ise suurt midagi teha,” rääkis Leivits.

Tagasi üles