2010. aasta hiidpagi püsib senini meeles

Kirjutan aastapäevast olevikus, sest minevikku muuta ei saa ehk et 8. august jääb alati legendaarse hiidpagi aastapäevaks. Aga lugeja võib küsida, mis asi on hiidpagi ja kuidas mina sellega olen kokku puutunud.

Kõik juhtus 2010. aastal. Mingi sündmuseni, olgu looduses või ühiskonnas, viib suure hulga teiste sündmuste ja tegurite jada, mis on juhuslikud, ent samal ajal on need omavahel ka seotud. Seetõttu alustame veidi kaugemalt. Sellise erakordse suve ja äikeste tekke peamine tegur oli Venemaal kujunenud blokeeriv kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. See tekkis juba mais, põhjustades kaks nädalat kestnud kuumalaine sagedaste äikestega Eestiski, kuid siis kadus paariks nädalaks. Uuesti kujunes see antitsüklon Venemaal juuni lõpus ja hakkas mõjutama Eesti ilma kuni augusti keskpaigani. Tegu oli nn tulerõnga-tüüpi blokeeringuga: läänevool kadus ja selle asemel tuli põhja-lõunasuunaline õhuliikumine.

Derecho ehk hiidpagi tähendab rünksajupilvede kogumit, mis liigub frondina edasi. Selle esiosa võib-olla sirge või kaarjas (radaripildil kaarkajana) ja sellega kaasnevad väga tugevad tuuleiilid süsteemi esiosa tagalas. Selle nimetuse pani 19. sajandil Iowa Ülikooli professor Gustavus Hinrichs. Derecho tähendab hispaania keeles sirgjoonelist. Et nn suvetorm oleks hiidpagi, selleks on Johnsi ja Hirti (1987) järgi niisugused kriteeriumid:

a) pagituule põhjustatud kahjustuste või puhangutega üle 26 m/s ala pikem telg peab olema vähemalt 400 km pikkune,

b) jälgitav peab olema selliste kahjustuste või tuulte ajaline järgnevus, mitte aga juhuslik esinemine,

c) sellisel alal peab olema vähemalt kolmes üksteisest vähemalt 64 km kaugusel asuvas kohas registreeritud pagituule või selle puhangute kiirus 33 m/s ja rohkem või kahjustused, mis vastavad F1 tornaadole (33–50 m/s);

d) selliste kahjustuste tekkimise või tuulte registreerimise vahe ei tohi olla kolmest tunnist pikem.

Pannes Soomes ja Baltikumis toimunu kokku (toetada saab radari- ja satelliitpiltidega), tuleb välja küll rünksajupilvede kogumiga seotud vastav suvetorm, mida sobib hiidpagiks nimetada. See läbis oma eluea jooksul vähemalt 1500 km ja seda kõigest vähem kui ööpäevaga.

Hiidpagi on suvine nähtus ja seda võib ette tulla nii päeval kui öösel. Tavaliselt tekivad need 50ndatel ja väiksematel põhjalaiustel, olles sagedasemad USAs ja Kanadas. Lõunapoolkeral on neid täheldatud Argentinas ja LAVis.

8. august 2010. Eesti lõunapiirile jõudis hiidpagi umbes kl 18.30 ja põhjarannikule kl 21ks. Kõige tugevam tuul registreeriti Väike-Maarjas kl 19 ja 20 vahel, 36,5 m/s, järgnes Tooma 31,9 m/s. Kõige suuremad kahjud oli Eesti kirdepoolses osas: seal võttis torm kohati sadade meetrite ulatuses metsa maha. Kohalikud oskasid täpsustada, et eriti hull oli olukord Eisma ümbruses ja Haljala kandis.

Käesolev suvi on minu hinnangul äikesevaene ja väga põuane. Kui pole niiskust, ei ole ka äikest. August on siiski täpselt Harju keskmine. Paistab, et 20kraadine õhusoe jätkub pikemat aega, aga vihma jagub ka. Loodame, et põuale saame ikkagi leevendust!