Kuidas kasvuhoones kahjuritega võidelda?

Suve lõpuks on taimed lopsakaks kasvanud ja selle suure taimse massi sees on kahjuritel hea toimetada. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Suve teisel poolel asenduvad kasvuhoones soodsad kasvutingimused üha enam ebasoodsatega ja taimi hakkavad kimbutama kahjurid. Kui õigel hetkel neid ei avasta ja tõrjet ei alusta, võib tagajärg päris kurb olla.

Taimed on nüüdseks saavutanud maksimaalse kasvu ning kogu energia kulub saagi moodustamisele ja valmimisele. Selle piisavalt suure taimse massi sees on kahjuritel hea toimetada.

Suvise kuumalaine tõttu on suur osa aednikest hädas hariliku kedriklestaga (Tet­ranychus urticae). Vähem on teada, et kasvuhoones leidub teisigi lestaliike. Eriti tülikas kahjur on imetilluke Tetranychus cinnabrinus, kuni poole millimeetri pikkune karmiinpunane kaheksajalgne ämblikulaadne putukas, kes taime mahla imedes eritab taimele mürgist ainet ja kiirendab sellega taime hukkumist.

Kedriklest

Kedriklest armastab kasvuhoones kuiva ja kuuma seisvat õhku ning taimede tihedat asetust. Kedriklest läbib viis arengujärku: muna, vastne, kaks neidise järku ja valmik. Taime kahjustavad peale munade kõik. Lesta näeme toimetamas taimelehtede alumistel külgedel, valmikud ja neidised punuvad oma eritistest võrgu, mis võib katta kogu taime.

Et kedriklesta levikut piirata, tuleks jälgida ja reguleerida kasvuhoone temperatuuri, tõsta kuumadel perioodidel õhuniiskust ja parandada õhu liikumist taimede vahel. Taimi tuleks puhta veega regulaarselt piserdada. Suuremate kasvuhoonepindade puhul kasutatakse ka biotõrjet ehk röövlestasid (Neoseiulus californicus, Phytoseiulus persimilis), kes söövad kasvuhoones levinud kahjureid ja taimedele kahju ei tee. See on kasvatajale üsna kulukas. Odavam on kasutada looduslikke taimseid leotisi (nõges, soolikarohi, võilill jm), millega vähemalt kord nädalas taimi pritsida. Tõenäoliselt saame sellega kahjurite levikut piirata, kuid mitte neist täielikult vabaneda. Ikka leiavad nad koha, kuhu varjule pugeda ja paljunemist jätkata.

Kasvuhoonekarilane

Teine oluline kahjur on kasvuhoonekarilane (Trialeuroides vaporarium). Ta on väga raskesti tõrjutav, kuna paljuneb kiiresti ja valmikud suudavad lennates kärmesti ühest kohast teise liikuda. Kasvuhoonekarilane on paari-kolme millimeetri pikkune valgete tiibadega lendav putukas, kes imeb taimeosadest mahla. Taimi raputades tõusevad valmikud aktiivselt lendu, kuid maanduvad ruttu taimelehtede alumistel pooltel.

Sellel kahjuril on kuus arengujärku: muna, neli vastsejärku ja valmik. Taimele on kahjulikud kõik aktiivsed arengujärgud, kuid suurimat kahju teevad vastsed. Nad toituvad taime mahlast. Nii valmikud kui vastsed eritavad elutegevuse käigus mesinestet, millele kinnituvad nõgiseened ja taim kattub ühtlase tahmakihiga. See omakorda pärsib taimede fotosünteesi ja ainevahetust, mis kiirendab taimede hukkumist ning vähendab saagikust.

Varajaseks avastamiseks on soovitav kasvuhoonesse riputada kollased liimpüünised ja teha iganädalast seiret. Kahjuri levikut soodustab lämmastikuga üleväetamine. Kasvuhoonet tuleks ventileerida ning regulaarselt eemaldada taimede lehti ja külgvõrseid.

Ka karilase vastu saab kasutada biotõrjet, kasurputukaid (Encarsia formosa, Eretmocerus eremicus – kiletiivalised, Macrolophus pygmaeus – röövlutikas) – see annab tõrjumisel ja kahjuri ennetamisel kõige paremaid tulemusi. Karilane muutub tõrjepreparaatide suhtes väga kiiresti resistentseks ja tõrjevahendid neile ei mõju.

Kui valite kahjurite tõrjumiseks siiski pritsitava tõrjevahendi, tasuks tõrjet teha varajastel hommikutundidel, kui temperatuur on madal ja kahjurid väheaktiivsed. Preparaat tuleb kanda taime alumistele lehtedele ja jälgida, et võimalikult palju kahjureid saaks tõrjevahendiga pihta. Taimsete leotiste puhul kasutage lisaainena rohelist seepi, et toimeaine püsiks kauem ja saaks paremini toimida. Pritsida võite ka ainult rohelise seebi lahusega, kuid arvestama peab sellega, et see piirab vaid kahjurite liikumist ja paljunemist, mitte ei hävita neid.

Kaevandikärbes

Kasvuhoones teeb palju pahandust kaevandikärbes (Liriomyza trifolii), kelle kahjustuse tunneb ära lehepinnale tekkinud heledate siiruviiruliste juttide, vastse kaevandatud käikude järgi lehes. Kärbes taime lehtedele kahju ei tekita, kuid tema vastsed toituvad taimekoest. Leht ise jääb terveks, mingeid auke ei teki. Kahjustunud leht pruunistub ja hukkub. Intensiivse kahjustuse korral aeglustub oluliselt taimede kasv ja väheneb saagikus.

Kahjuri seireks tuleks kasutada liimpüüniseid, et püüda lendavaid valmikuid. Valmik on kuni kolme millimeetri pikkune hallikasmust kärbes. Lennata suudab ta vaid lühikesi vahemaid, kuid kandub edasi ka tuulega. Kahjustunud lehed tuleks eemaldada ja hävitada. Väiksemate kahjustuste korral tasuks lehtedesse uuristatud käike luubiga uurida ja vastse leidmisel see lihtsalt näppude vahel purustada.

Suuremate pindade puhul võiks kasutada biotõrjet, selleks sobib kiletiivaline parasitoid Diglyphus isaea.

Peamised kasvuhoonekahjurid kahjustavad kõiki kasvuhoonekultuure. Levinud on ekslik arusaam, et kurki kahjustab kedriklest ning tomatit ja paprikat karilane. Tegelikult sobivad kahjuritele kõik kasvuhoonekultuurid alates salatist kuni viinamarjadeni välja. Kahjurite pahateod ei piirdu ainult taimede kahjustamisega toitumise tõttu, vaid nad levitavad taimelt taimele liikudes viirushaigusi, mida polegi võimalik tõrjuda.

Kuidas vältida?

Kõige parem viis vältida kahjurite tulekut ja levikut kasvuhoones on jätta nad ilma sobivatest kasvutingimustest: teha regulaarselt hooldustöid, eemaldada mittevajalikud taimeosad, koristada õigeaegselt saaki ja teha sagedast kahjurite seiret.

Kasvuhoones saab põhikultuuride vahel kasvatada maitsetaimi, näiteks basiilikut, rosmariini, münti, mille intensiivne lõhn peletab kahjureid eemale. Samas ei tohiks maitsetaimedega liiale minna, et ei väheneks õhu liikuvus taimede vahel, sest see loob haigustele soodsa pinnase. Kasulike putukate meelitamiseks triiphoonesse tasub rikastada ja mitmekesistada aias kasvavate taimede hulka.