/nginx/o/2021/07/21/13932218t1hb527.jpg)
Mullaelustik on meie kõigi ühisvara, kuid selle heast käekäigust lõikavad kasu esmajärjekorras põllumehed, eriti ekstreemsetes tingimustes, sest rikkalik mullaelustik parandab mulla struktuuri, vähendab toiteainete kadu ning hoiab pikaajalist mullaviljakust. Seetõttu on oluline, et mulla kasutajatel tekiks ligipääs ka mullaelustiku andmetele.
Eesti Teadusagentuuri ja Maaeluministeeriumi kaasrahastusel uuritakse järgneval kahel aastal põllumaa mullaelustiku seisundit, et arendada mulla hindamise metoodikat. Eesmärk on jõuda Eesti põllumaa mullaelustiku suuremahulise seiramise võimekuseni.
„Mullaelustikku on Eestis kõrgel tasemel uuritud aastakümneid, samas riigil ja põllumeestel siiski head ülevaadet muldade bioloogilisest seisundist ei ole. Selle projektiga tahame seda lünka täita,“ võtab uuringu eesmärgid kokku projekti juht, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mullaökoloog Tanel Vahter. Töö toetub paljuski aastatepikkusele varasemale Tartu Ülikooli ja Põllumajandusuuringute Keskuse andmetele ning on selle edasiarendus. Uuring keskendub mulla DNA-põhiste ja biomarker-rasvhapete määramise metoodikate omavahelisele võrdlusele ning vastavate referentsandmestike loomisele ning täiendamisele. Samuti hinnatakse mõõdetavate parameetrite looduslikest teguritest tingitud muutlikkust. Uuringu tulemusena saadakse olulist teavet Eesti põllumuldade seisundi kohta ning luuakse alused edasiseks seiretööks.
Teadustöö põllumuldadel ei oleks võimalik põllumajandustootjateta. Sarnaselt Tartu Ülikoolis varasemalt läbi viidud mulla mikroelustiku uuringutele on ka käesolevas projektis olulisel kohal tootjatelt saadav info põldude majandamise kohta. Nii Tartu Ülikooli kui ka Põllumajandusuuringute Keskuse teadlased kiidavad Eesti tootjate koostööks valmisolekut. „Senine koostöö tootjatega on olnud väga positiivne – Eesti põllumees teab mulla väärtust ning on selle paremaks mõistmiseks igati abivalmis,“ kinnitavad senist kogemust nii Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo juht Priit Penu kui ka Tanel Vahter. Tänavu keskendutakse mullaproovide kogumisel seni vähemuuritud piirkondadele Viljandimaal, Valgamaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal. Uuringusse sattunud põldude omanikega kontakteerutakse, et kogenud Põllumajandusuuringute Keskuse proovivõtjad saaks proove koguda.
„Mullaelustiku hindamiseks on sobilikum aeg vahetult pärast koristust. Põuaga on koristusaeg enamikel kultuuridel saabunud aga erakordselt vara. Proovide kogumiseks on tulnud valmistuda väga kiiresti. Samas on kindlasti väga põnev näha, kuidas põuased tingimused mullaelustikku mõjutavad ning kas põua mõju oleneb ka põllu majandamisviisidest. Erakordne aasta annab selleks kõige halva kõrval siiski hea võimaluse,“ leiab Vahter.
„Uuring on samm õiges suunas ja selle sammuga oleme kindlasti Euroopas eesliinil. Eesti väiksus võimaldab meil värske teadmise küllalt kiirelt rakendusteks ja konkurentsieeliseks vormida. Eriti oluline on see suurte väljakutsetega nagu elurikkuse kadu ja kliimamuutused silmitsi seismisel,“ rõhutab uuringu olulisust Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Katrin Idla.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)