Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Nädala mõte: parimatest parimad

Copy
Parima talu konkursil kandideerib ka Pärnumaal asuv Alpakafarm.
Parima talu konkursil kandideerib ka Pärnumaal asuv Alpakafarm. Foto: Mailiis Ollino

Kui neid ridu kirja panen, o­otab mind ees kolmepäevane teekond läbi kaheksa Eesti maakonna, et tutvuda tänavusel parima talu konkursil osaleva 11 taluga.

Mullune esmakordne žüriiliikme kogemus andis ainult kinnitust: Eesti on nii väike, aga siin on meeletult palju tublisid inimesi. Kes kasvatab lambaid, kes alpakasid, kes vilja, kes veiseid, kes maasikaid, kes peab hoopis turismitalu. Ja kuigi ta on kuke ja koidu ajal ärganud, sest üks probleem ajab teist taga ja kõik on vaja kohe ära lahendada, võtab ta külalised ikka lahkelt vastu, näidates, et see, mida ta teeb, ongi tema jaoks see kõige-kõige.

Eriti tore on näha särasilmseid noortalunikke, kes oma vanemate elutööd asjalikult edasi viivad. Ja eriti tore, kui vanemad seda võimaldavad. Kõrvu on jõudnud lugusid, kuidas noored tahaksid teha küll, aga vanem põlvkond takistab. Ja kui ühel päeval vanemaid enam ei ole, on ka noor läinud ja talu tühi. Siis pole enam midagi teha, teha saab nüüd ja praegu.

Sõna „talu” võib vahel ehmatadagi. Kui ühtepidi mõeldakse talust kui romantilisest paigast rehielamu, maakeldri ja kooguga kaevuga, siis teisalt võib silme ette manada ka porise ja sõnnikuhaisuse talupildi, kus maja hakkab viltu vajuma ja kuri koer lõugab keti otsas. Ja olgem ausad, mõlemad variandid eksisteerivad.

Talu võib olla ka moodsalt renoveeritud maja ja iga kord ei pea talus loomigi olema. Võib kasvatada viinamarju ja teha veine. Või koguda kasepuudelt mahla ja see toodeteks realiseerida. Võib ka turiste vastu võtta. Variante on palju.

Palju on konkurssegi, kus tublisid hinnatakse. Paralleelselt parima talu valijatega sõitsid Eestimaal ringi parima mahetootja valijad. Muide, seal lõi Maa Elu esindaja samuti kaasa. Selle konkursi puhul pööratakse tähelepanu just m­ahetootmisele ning selliseid talusid väikeses Eestis jätkub. Oleme ju Euroopas oma mahemaa osakaaluga esirinnas. Kui vaid tähtsad ninad seda hinnata oskaks ja mahetootjaid ikka soosiks, sest juba on kuulda lugusid, kuidas maheviljakasvatajad lähevad tavaviljakasvatusele üle – kaua sa ikka ilma tuluta tööd teha jaksad.

Aga tänane mõtisklus pidi kiidulaul, mitte nutukoor olema. Niisiis, juba õige pea on teilgi võimalik Maa Elu leheveergudelt tänavuste tublide kandidaatide lugusid lugeda. Seniks silmad lahti ja märgake neid kasvõi auto- või bussiaknast.

Tagasi üles