N, 2.02.2023

Sademeid on 16 liiki

Sademeid on 16 liiki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti entsüklopeedia kohaselt on sademed atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi.
Eesti entsüklopeedia kohaselt on sademed atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

August on aasta sajuseim aeg (~80 mm), kuid sajupäevi (kui sajab üle 1 mm) on keskmiselt rohkem siiski sügiskuudel või talve hakul (mais on keskmiselt 7 ja detsembris 14 sajupäeva). Seetõttu tasub tutvustada lähemalt sademeid: mis need on ja kuidas neid liigitatakse.

Atmosfäärinähted jaotatakse viide rühma: hüdrometeoorid (vesi õhus), litometeoorid (tahked osakesed), fotometeoorid (optilised nähted), elektrometeoorid (elektrilised nähted) ja klassifitseerimata nähted, mida nimetan anemometeoorideks, sest need on tuulega seotud (tornaadod, tolmukeerised jms). Sademed kuuluvad hüdrometeooride hulka, niisiis on sademed atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi.

Eesti entsüklopeedia kohaselt on sademed atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi. Samas nimetatakse sageli maapinnal kujunevaid kondensatsiooninähtusigi (kaste, hall jt) sademeteks.

Sademeid on vähemalt 16 liiki. Tekkekoha järgi jagunevad need kaheks: pilvedes tekkivad, langedes sealt aluspinnani, ja õhuniiskusest otse maapinnale ja esemetele tekkivad.

Pilvedes tekivad ja neist langevad vihm, uduvihm, märg lumi, lumi, lumeterad ehk udulumi, rahe, lumekruubid, teralumi, jäävihm, jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, kuid vahel nimetatakse loetelus ka udu, kui see laskub pilvedest aluspinnani. Õhuniiskusest tekib maapinnale ja esemetele kaste, hall ja härmatis. Jääkristalle (teemanttolm) ja udu, mis on jää­kristallide või veetilkade kogum õhus, võib vaadelda kui esimest ja teist tüüpi sademete üleminekuvormi. Nimetatud s­ademeliigid võivad omavahel kombineeruda, eriti sageli juhtub seda märja lume ja vihma, rahe ja vihma või lume ja teralumega.

Sademed jaotatakse langemise iseloomu järgi laus- ja hoogsademeteks. Hoogsademed on tavaliselt hootise iseloomuga (võivad alata ja lõppeda järsku, intensiivsus on muutlik) ja need on seotud konvektsioonipilvedega (rünk- ja eriti rünksajupilvedega). Hoogsademed on hoogvihm, rahe, külmal ajal hooglumi, lumekruubid, jääkruubid, märg hooglumi. Seevastu laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Enamasti on laussademed nõrgad või mõõdukad (kõrgkiht- ja kihtsajupilvede puhul), harva tugevad (ülipaksude kihtsajupilvede või ulatusliku rünksajupilvede kogumi puhul, viimasel juhul peaks sadu vähemalt neli tundi kestma, sest muidu märgitakse vaatlustes hoogsajuks). Laussademete hulka kuulub lausvihm, lauslumi, märg lauslumi, jäävihm, jäätuv vihm (kihtsajupilvedest), uduvihm, lumeterad ehk udulumi (kihtpilvedest) ja nn seenevihm (peen lausvihm).

Ilmakaardil on tugevnemas kõrgrõhkkond, mis on esmalt Eesti kohal, aga siis koondub Loode-Venemaale. Seda kõrgrõhkkonda hakkavad ründama agressiivsed lõunatsüklonid. Nad tirivad Läänemere idarannikule troopilist õhumassi, kuid ilmselt kuumarekordeid ei tule, sest ilm muutub tormiseks, ka pilvi ja vihma paistab jaguvat.

Märksõnad
Tagasi üles