Tiamiini on vaja ka närvisüsteemi talitluseks, lihaste, sh südamelihase normaalseks funktsioneerimiseks ja maomahla tekkimiseks.
Puudus tekib kiiresti
On huvitav teada, et tiamiin on vesilahustuv vitamiin, mistõttu keha ei suuda seda suures koguses talletada ja üleliigne toiduga saadu eritatakse uriiniga. Sel põhjusel on keha tiamiinivaru kasin. Kui inimene sööb kestvalt väga ühekülgselt või vähe, võib organismi tiamiinidepoo kiiresti tühjeneda ning vitamiinipuudus tekkida juba 20 päevaga.
Erinevalt teistest tuntud vitamiinidest on tiamiini soovituslik tarbimiskogus tihedalt seotud toiduenergia kättesaamisega. Seetõttu on Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes seatud täiskasvanute ja laste keskmiseks vajaduseks 0,42 mg tiamiini iga tarbitud 1000 kcal kohta. See tähendab, et täiskasvanud naise päevane keskmine soovitus on 0,9 mg ja meestel 1,2 mg.
Vitamiini lisavajadus sõltub ka kulutatud kaloritest. Sportlased, kes söövad süsivesikuterikast toitu ja kulutavad rohkem kaloreid, vajavad keskmiselt iga 1000 kcal kohta 0,5 mg tiamiini. Füüsiliselt väga aktiivne inimene peab seega teadlikult tiamiini tarbimist tõstma.
Arvatakse, et vanusega tiamiini imendumine peensooles halveneb. Kättesaadavuse kompenseerimiseks peaksid eakad, kelle toiduenergia tarbimine jääb alla 1900 kcal päevas, valima rohkem tiamiini sisaldavaid toite ja koguseliselt saama vähemalt 1,0 mg tiamiini päevas.
Vaegus avaldub mitmel viisil
Tiamiinipuudus on tervete, mitmekesiselt toituvate täiskasvanute seas haruldane. Sellegipoolest võivad mõned seisundid ja haigused, näiteks bariaatrilise kirurgia tagajärjel tekkinud vaegimendumine, teise tüübi diabeet, nälgimine jm, viia organismi tiamiini puudujäägini. Nälgimine, ühekülgne või tasakaalustamata süsivesikuterikas toitumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine on samuti puuduse riskifaktorid.