/nginx/o/2021/08/04/13967396t1hfb55.jpg)
Juuli keskel sai Pärnumaal välgutabamuse seitse hinnalist tõuveist, kes polnud paraku kindlustatud. Salva Kindlustuse eksperdi sõnul pole aga selline kindlustus keeruline ega kallis, kuna välgu vastu saab loomi kindlustada tavapärase varakindlustusega nagu tootmisseadmeidki.
Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt selgitas, et põllumajandusloomade kindlustamise puhul kehtib üldine reegel, et üksiku looma vigastust, haigestumist või surma ei kindlustata. Kindlustatakse suuremat sündmust nagu taud, transpordil tekkinud kahju, tulekahjud, pikne jne.
„Piksekahjusid tihti ette ei tule, aga juhtumeid ikkagi on. Enamasti on ohvriks sattunud puu all või parajasti jooginõu juures olevad loomad,“ märkis Kivirüüt. „Taude on meil olnud erinevaid, nii seakatk kui ka linnugripp. Transpordi kahjud on seotud juhtumitega, kui loomi vedav veok õnnetusse satub. Päris mitmeid on olnud ka lautade tulekahjusid. Suvisel ajal saab küll lehmad kiirelt karjamaale viia, aga talvel suure pakase ajal on juhtunud, et tulekahju eest õue jõudnud loomad külmuvad seal lihtsalt ära.“
Samamoodi nagu kindlustatakse kõiki tootmisseadmeid talus, on ka loomi kõige lihtsam kindlustada hoopis varakindlustusega. Erinevalt loomakindlustusest, kus lepingu ostmiseks peab klient läbi tegema põhjaliku riskianalüüsi, on varakindlustuse protsess märksa lihtsam ning loomad kindlustatakse konkreetselt kliendi poolt valitud riskide vastu: tuli, vesi, torm, üleujutus, vandalism või murdvargus.
Kivirüüt märkis, et päris koguriski ka varakindlustuse puhul ei pakuta, kuna siis läheks kindlustatud riskide ulatus määramatusse ja see ajaks juba hinna väga kõrgeks.
Kui loomade kindlustamine loomakindlustusega maksab ca 1,2% looma turuhinnast, siis varakindlustuse puhul on näiteks farmi kindlustamine, sinna alla saab liita ka loomad, ca 0,075% kindlustussummast.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)