ETKI uudised ⟩ Künda või mitte künda, selles on küsimus
Taas ikka seesama küsimus, kas künda või mitte. Aus vastus on – sõltub asjaoludest. Künda võib, aga seda tuleb teha mulla sobiva niiskuse puhul ja korralikult.
Kündmiseks nimetame mulla pinnakihist pikisuunas osa ehk viilu lõikamist ja selle keeramist umbes 135 kraadi ümber pikitelje erikujulise metall-/plastplaadiga (hõlmaga). Siit tuleb ka põhiline erinevus nüüdisaegsete, mulda intensiivselt segavate põimmulla harimismasinatega. Kündmisel ei segata mulda kuigi hästi. Pigem tekitatakse põllule „kihiline pirukas”, kus alumise kihi muld vaheldub põllu pinnal olnud mullaga. See võib, aga ei pruugi tingimata olla probleem. Sõltub sellest, kui palju orgaanikat oli põllu pinnal ja kes on seal elukoha leidnud. Mitmed haigusetekitajad ja kahjurid tunnevad end väga mõnusalt just mulla pinnal või vahetult pindmises mullakihis olevates orgaanilise aine „pesades”. Järgmistel aastatel eluks sobivatesse tingimustesse sattudes hakkavad nad jõudsalt levima. Samuti takistab kohev orgaanilise aine kiht mulla sees vee liikumist alumistest kihtidest üles taimede kasvu ajal ja liigse vee nõrgumist alla.
Mida raskem traktor, seda suurem mõju
Enamik kündi tehakse nüüdisajal pöördatradega, mis kiirendab tööd ja võimaldab pääseda kokku- ja lahkukünniga kaasnevast rehkendusest. Siiski ei pääse ühegi adra puhul tõsiasjast, et kündmisel nihutame kogu põldu (viilu laiuse võrra kõrvale ja umbes sama palju sõidusuunas). See tähendab tugevat toetumist pinnale nii traktori (ja adra) rataste all kui adra tera ja peitli all. See omakorda tihendab küntava kihi alla jäävat mulda. Mida raskem on traktor, seda suurem on mõju künnikihialustele mullakihtidele, mida me tavapärase harimise käigus enam kobestada ei saa, kuid mis takistavad vee liikumist mullas ja taimejuurte tungimist allapoole. Seda tuleks meie oludes igati vältida, eriti savimuldadel. Traktorid on meil aga järjest võimsamad, seega raskemad.
Kasutusel olevate atrade puhul on kvaliteetse künni saamiseks vaja püsida sobivas sügavuse-viilulaiuse suhtes. Viljaka mullakihi ehk künnikihi tüseduseks on 20–25 sentimeetrit, harva enam. Seega võiks viilu laius olla, sõltuvalt mulla lõimisest ja niiskusest, vahemikus 1,3–1,7 künnikihi tüsedust. Teisisõnu peab viil pöörduma serviti tugevasti eelmise vastu ja sellele toetuma, et umbrohud ei pääseks viilude vahelt välja kasvama, kuid ei tohiks langeda lapiti eelmise viilu kõrvale – see takistab vee liikumist ja taimejäänuste lagunemist ning loob võimaluse umbrohtudel areneda. Seega ei tohiks näiteks 24 sentimeetri sügavuse künni korral viilu laius ületada 41 sentimeetrit. Enamasti on atradel viilu laius aga 45 ja mõnel juhul isegi kuni 50 sentimeetrit. See sobib hästi 30 sentimeetri paksuse mullakihi kündmiseks.
Mulla tihenemine käib künnitööga paratamatult kaasas. Seda saab veidi vähendada, kui kasutada ratastega vaos liikumise asemel põllulkündmist, mille korral traktor mõlema poole veoratastega toetub kündmata maale. Nii väheneb sügavama kihi tihenemine ja paraneb masina veovõime niiskel mullal. Traktoristi töö teeb see muidugi keerukamaks, kui ei kasutata esimese viilu laiuse seadeautomaatikaga atra või RTK tasemel korrektsiooniga roolimisautomaati. Kuue ja enamasahaliste atradega on võimalik künda põllul liikudes ka ilma automaatikata, kui juht on täpse käe ja silmaga.
Tasub kaaluda esiatra
Suurema võimsusega traktorid ahvatlevad kasutama järjest enama sahkade arvuga atru. Ühe pika ja raske adra asemel, mis eeldab tummist vastukaalu traktori esiosal ja piisavat rehvirõhku tagaratastes, tasub kaaluda esiadra kasutamist. Esmapilgul tülikana tunduv lahendus on täiesti kasutatav, tasakaalustab hästi traktorit ja vähendab tarbetut tallamist. Paraku kõik adravalmistajad esiatra ei paku. Küll on kõigil adravalmistajatel valikus vaopõhjakobestid, millega kergitatakse künni alla jäävat mullakihti (sügavus 7–15 sentimeetrit). Kivises mullas on nende eluiga lühike, aga kivivabas mullas töötavad üsna hästi, lõhkudes paratamatult tekkivat künnitihest.
Suuremal traktoril on enamasti ka laiemad rehvid, mis vaoskünni korral ära ei mahu ja tallavad mulda. Kuna rehv ei toetu kogu pinnale, väheneb ka veovõime. Seda muret aitab vähendada vaoavardi kasutamine viimasel sahal, mis lõikab kündmata põllu servast mulda ning asetab vao põhjale. Nüüd mahub vaost oluliselt laiem rehv paremini vakku. Õigesti seadistatud adraga künni kvaliteet ei kannata.
Hea künni tegemiseks on paar lihtsalt reeglit:
• Hästi künnab vaid korras ader: sirge, hooldatud, kuluosad võrdselt töömõõdus.
• Adra raam peab töötamisel olema põllu pinnaga mõlemas suunas paralleelne.
• Kõik viilud peavad olema võrdse laiusega ja liituma eelnevatega tihedalt.
• Alustamine ja lõpetamine toimugu ühel kaugusel (märkevaol), et ka otste künd oleks kvaliteetne.