Puurimunadest loobumine toob kaasa miljonites investeeringuid

Kuu aega tagasi otsustas Euroopa Komisjon toetada Euroopa kodanikualgatust „Lõpp puuriajastule!”, mis tähendab keeldu pidada põllumajandusloomi, sealhulgas kanu, puuris. Foto: Stringer

Munatootmine liigub vaikselt, kuid kindlalt puuriajastu lõpu poole ja praeguste plaanide järgi võiks see aeg Euroopas kätte jõuda aastal 2027. Munatootjatele tähendab selline muutus hiigelsuuri investeeringuid ja tarbijatele munahinna tõusu.

Kuu aega tagasi otsustas Euroopa Komisjon toetada E­uroopa kodanikualgatust „Lõpp puuriajastule!”, mis tähendab keeldu pidada põllumajandusloomi, sealhulgas kanu, puuris. Komisjon teatas, et aastaks 2023 teeb ta vastava seadusandliku ettepaneku.

Kanade puuris pidamine ehk nn puurimunade tootmine on Euroopas levinud, üle 50 protsendi munadest pärineb kanadelt, kes veedavad kogu elu puuris. Soomes on see protsent üle 60 ja meil 80–90. Leidub ka teistsuguseid näiteid: Taanis puurikanade munetud mune kauplustest ei leia.

Eesti suurima munatootja Dava Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin ütles, et see muudatus sunnib investeerima kõiki munatootjaid, kes kanu puurides peavad, ja investeeringud on väga suured. „Kui ma peaksin praeguse hulga puurilindude elamise ümber korraldama õrrekana eluks, oleks meie ettevõtte investeeringu suurus praeguste ehitushindade juures 12–14 miljonit eurot,” tõi ta näite. „Meil on plaanis teha üks kanala ümber õrrekanalaks. Kui praegu elab selles kanalas 55 000 lindu, siis õrrekanu võiks sinna panna 30 000. Kui tahaksime jätkata puurivaba pidamisega, on vaja praeguse mahu säilitamiseks kanalaid juurde ehitada.”

Endiseks jäävad vaid hoonekarp ja kana ise

Sapožnini sõnul hakkas kümme aastat tagasi kehtima seadus, mis nõudis, et kanadel oleksid senisest suuremad puurid. Siis vahetati välja kõik puurisüsteemid. Kui nüüd minna puuridelt üle õrrekanalatele, pole puurisüsteemidega midagi teha – need on sisuliselt vanaraud. Sapožnini sõnul on ümberkorraldused palju suuremad kui lihtsalt puuride ära võtmine ja kanade vabaks laskmine ruumi, sest vaja on sisse seada uutmoodi toitmis-, jootmis- ja sõnnikusüsteem. „Sisuliselt jääb samaks vaid hoonekarp ja see, et kana muneb muna,” sõnas ta.

Munatootja hinnangul ei pruugigi õrrekanade süsteem puuridest parem olla. „Kanad on suures kinnises ruumis tuhandete kaupa koos ja neil on võimalik minna õrrele. On leitud, et lindude kannibalism on sellise pidamisviisi juures suur probleem, sest linnud on väga suures stressis. Lausa nii, et nad tormavad hirmunult kõik ühte nurka ja võivad üksteist sadade kaupa surnuks tallata, kui neile harjumuspärase siniste riietega talitaja asemel astub kanalasse valges kostüümis külaline. On leitud, et õrrekanade suremus on isegi suurem kui puurikanadel,” selgitas ta.

Munaliisa kaubamärgi all mune tootva Eesti Muna OÜ juht Ats Albert ütles, et juba mõnda aega on käimas arutelud, kuidas tootmine ümber korraldada. „Meil on nagunii plaanis puuridest vabaneda, küsimus on vaid, kui kiiresti. Investeeringuid on raske teha, sest võistleme munaturul väga odava importmunaga,” sõnas Albert. „Kui lõpeb puuriajastu, peavad munad minema kallimaks, sest linnukohti jääb samas hoones vähemaks ja sisseseade tuleb asendada. Pidamisviis kajastub kindlasti muna hinnas.”

Vladimir Sapožnini sõnul huvitab enamikku Eesti tarbijaid ainult muna hind. „Praegune hind, 99 senti munakarbi eest, ei kata isegi tootmiskulusid, rääkimata sellest, et saaks teha investeeringuid,” nentis ta. Sapožnin lisas, et väga suur jõud puuripidamise keelustamiseks on kaubanduse käes – nii nagu Taanis mõjutas just kaubandus munatootjaid kanade puuris pidamisest loobuma, saavad ka meie kaubandusketid tootjaid mõjutada.

Puuriajastu lõpp kuue aasta pärast

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi ütles, et kõnealune muudatus nõuab tootjatelt suuri ümberkorraldusi. „Suuremates lindlates tuleb teha tehnoloogilisi ümberkorraldusi, mis on kulukad ja mõnel juhul ei pruugi olemasolevad hooned sellisel kujul enam linnukasvatuseks üldse sobida,” ütles ta.

Puurispidamise keelustamise ajakavast rääkides sõnas ta, et Euroopa Komisjon koostab mõjuhinnangut ja on küsinud Euroopa Toiduohutusametilt arvamust, selgitamaks võimalikke keelustamise nõudeid. Mõjuhinnang avaldatakse sel suvel ja saadetakse avalikule konsultatsioonile tänavu teisel poolaastal või hiljemalt 2022. aasta esimeses kvartalis. Eelnõu jõustamine on planeeritud aastasse 2027. Euroopa Komisjon on Tammemägi sõnul rõhutanud, et loomade puuris pidamise lõpetamisega seotud kulude osas tuleb planeerida loomapidajatele toetusmeetmete rakendamist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (2021–2027) meetmete kaudu on võimalik tootjatele kompenseerida investeeringud, mis aitavad loomade heaolu tagada.

Tarbija valmisoleku kohta maksta poes munakarbi eest rohkem tõi Tammemägi mõttekohana välja kaks uuringut: Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu „Toidukaupade ostu­eelistused ja hoiakud elanike hinnangul 2018” kohaselt peab kaks kolmandikku elanikest ostuotsuse tegemisel hinda väga tähtsaks teguriks ning üle-eelmisest aastast pärineva toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringust selgus, et ainult seitse protsenti tarbijatest otsib toidupakendilt eetikaga, sh loomade heaoluga seotud infot.