R, 2.12.2022

Kus pole vett, seal pole ka mett

Toomas Šalda
Kus pole vett, seal pole ka mett
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestimaa mõnes paigas jääb tänavu põua tõttu meesaak väga kasinaks, siis teises saab saak eelmisest aastast parem.
Eestimaa mõnes paigas jääb tänavu põua tõttu meesaak väga kasinaks, siis teises saab saak eelmisest aastast parem. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Poolteist kuud ilma vihmata kuuma on mõne mesiniku pannud olukorda, et mee küsijatele tuleb ära öelda või paluda oodata. Samas on neidki, kes kinnitavad, et tänavu on mullusest parem meeaasta. Lihtsustatult öeldes sõltub meesaak sellest, kas korjeala on vihmaga õnnistatud ja sealsed taimed saanud tänu sellele mesilinde varustada või on need päikeselõõsas kiiresti ära kuivanud ning mesinikud saagita jätnud.

„Ilmast sõltub mesinduses kõik. Kui juba kevadel päike paistab ja vihma tuleb parasjagu, õitseb paju kenasti ja mesilasperede areng saab hoo sisse. Eelmisel aastal oli kõik ilus kuni juuni teise pooleni, siis läks jahedaks ja sajuseks, mesilased korjel käia ei saanud, hoidsid oma taru temperatuuri ja tarbisid korjatu ära. Tänavugi oli jaanipäevani mesilastel tööd küll, kõik õitses tavapäraselt, aga juuni keskel alanud põud kestis liiga pikalt. Korje mõttes jäid vahele vaarikas, põdrakanep, valge ristikhein – kolm põhilist meetaime,” rääkis Pärnumaal Häädemeeste kandis poolteist aastakümmet hobimesinikuna tegutsenud Eesti Mesinike Liidu liige Toomas Näär.

Tema sõnul sadas Häädemeeste kandis enne eelmist nädalat kahe kuu jooksul kokku 15 minutit. „Kuiv on küll olnud üle Eesti, aga kui vahelduseks saavad taimed paar korralikku sahmakat vett ja maa saab korrakski läbi kastetud, koguvad taimed elujõudu ning mesilased võivad korjele asuda. Meist kümne või veidi enama kilomeetri kaugusel Kilingi-Nõmme poole oli mitu arvestatavat äikesevihma ja seal on meesaak oluliselt parem,” selgitas Näär.

Märksõnad
Tagasi üles