Video ⟩ Lisaks hispaania teeteole on Eesti vallutanud ka teine võõrnälkjaliik

Vasakul mustpeanälkjas, paremal Hispaania teetigu. Foto: Maris Sepp

Hispaania teeteo kõrval levib Eestis jõudsalt teinegi võõrnälkjaliik, väiksem ja väledam mustpeanälkjas. Et koguda ohjamiskava tarbeks infot mõlema invasiivse liigi leviku kohta, palub Keskkonnaamet võõrnälkja leidudest Teokaardi rakenduse kaudu teada anda. Et ennetada uute võõrnälkjate massilist levikut, on teokaardile oodatud ka tundmatute nälkjate pildid.

«Mida rohkem me võõrnälkjate levikust Eestis teame, seda suurem võimalus on neid mõjusamalt ühtsete piirkondade kaupa tõrjuma hakata,» selgitas Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd. Teokaart on kättesaadav SIIT ning sinna tuleks kanda leiu võimalikult täpne asukoht koos märgatud nälkja fotoga.

Möödunud aastal kogunes Teokaardile ligi viis tuhat teadet, kuid fotoga varustatud teadete hulgas oli murettekitavalt palju niisuguseid, kus pildil hoopis mõni kohalik nälkjas, näiteks must- või suur-seatigu või hoopis kollane teetigu. «Et Teokaart oleks võimalikult täpne ja kirjeldaks just võõrliikide levikut, ongi väga oluline roll fotol, sest pildi abil saame liigi üle kontrollida. Kui lisatakse võõrnälkjate hirmus ka kohalike liikide pilte, täienevad meie teadmised lisaks ka kohalike liikide levikust,» rääkis Eike Tammekänd.

Mustpeanälkja kehavärvus on hele, valkjashall ning tema hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum. Foto: Allar Liiv

Et Teokaardist nälkjaleviku kaardistamisel võimalikult suur abi oleks, võiks nälkjat pildistada küljelt, sest nii on näha võimalikult palju tunnuseid. Lisada võib ka mitu eri nurkade alt tehtud pilti. Võõrliigi märkaja saab teokaardile jätta ka oma kontaktandmed, nii saavad spetsialistid vajadusel vaatlejaga ühendust võtta ja lisainfot küsida. Kontaktandmeid avalikult ei kuvata ega levitata.

Äsja uuenenud teokaardilt leiab kasutaja nii eesti, vene kui inglisekeelsed abimaterjalid Hispaania teeteo ja mustpeanälkja, aga ka paari kodumaise liigi äratundmiseks. Kogutud infot kasutatakse võõrliikide riikliku ohjamiskava täiustamiseks ning avalikkuse teavitamiseks.

«Teadmised nende võõrliikide leviku ja tõrjevõimaluste kohta paranevad, aga oleme praegu selles võidujooksus veel nälkjatest maas. Seni on meie soovitus teha kogukonnas võimalikult palju koostööd: koguda naabruskonnas järjepidevalt kokku võimalikult palju võõrnälkjaid ja need keeva veega hävitada. Iga hävitatud täiskasvanud isend säästab meid järgmisel aastal 100-400 uuest nälkjast,» rääkis Eike Tammekänd.

«Eestisse sisse seadnud Hispaania teeteost ja mustpeanälkjast meil tõenäoliselt vabaneda ei õnnestu, kuid väga oluline on nende leviku peatamine ja arvukuse ohjamine. Seda saab teha ainult koostöös,» rõhutas Tammekänd.

Enne nälkjate hävitamist tuleks veenduda, et tegu pole meie oma kohalike liikidega, näiteks mõne seateo liigiga. Kohalikud liigid võivad võõrnälkjate ohjamisele hoopis aidata, süües nende mune. Lisaks ei ole kohalikud liigid kunagi massilised, toituvad aiasaaduste asemel peamiselt kõdukihist ja toodavad väga vajalikku huumust.

Niiske ilmaga ning õhtupoolikul on nälkjaid rohkem liikvel ja lihtsam märgata, kuiva ja kuumaga on nälkjad peidus näiteks lauajupi, peenravaiba või lehtede all. Sellesuvine suur kuumus hoidis arvukust loodetavasti vaos, kuid kadunud ei ole võõrnälkjad kuhugi ja vihmaste ilmadega tulevad nad rohkem nähtavale.

Videopildil on näha kaks hispaania teetigu (kaks ülemist, neist üks hispaania teeteole ainuomases küürus asendis). Just see ärrituse korral tekkiv küür aitab kahtluse korral vahet teha, kas tegu on hispaanlase või mõne muu nälkjaga. Allpool on kodumaised liigid: selgelt äratuntava kirju mustriga suur-seatigu ning ühtlaselt tume, sõrmejäljemustriga mantlikilbiga must seatigu.

Eestis kuulub siseriiklikku võõrliikide nimekirja kokku 40 looma, lindu või taime, Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja lisaks veel 54 liiki. Looduskaitseseadus keelab võõrliikide loodusesse laskmise, istutamise või külvamise, sest need ohustavad teisi liike, muudavad elupaiku ja rikuvad loodusliku tasakaalu. Kiirelt levides põhjustavad võõrliigid kahju nii majandusele kui keskkonnale.