«Eestisse sisse seadnud Hispaania teeteost ja mustpeanälkjast meil tõenäoliselt vabaneda ei õnnestu, kuid väga oluline on nende leviku peatamine ja arvukuse ohjamine. Seda saab teha ainult koostöös,» rõhutas Tammekänd.
Enne nälkjate hävitamist tuleks veenduda, et tegu pole meie oma kohalike liikidega, näiteks mõne seateo liigiga. Kohalikud liigid võivad võõrnälkjate ohjamisele hoopis aidata, süües nende mune. Lisaks ei ole kohalikud liigid kunagi massilised, toituvad aiasaaduste asemel peamiselt kõdukihist ja toodavad väga vajalikku huumust.
Niiske ilmaga ning õhtupoolikul on nälkjaid rohkem liikvel ja lihtsam märgata, kuiva ja kuumaga on nälkjad peidus näiteks lauajupi, peenravaiba või lehtede all. Sellesuvine suur kuumus hoidis arvukust loodetavasti vaos, kuid kadunud ei ole võõrnälkjad kuhugi ja vihmaste ilmadega tulevad nad rohkem nähtavale.
Videopildil on näha kaks hispaania teetigu (kaks ülemist, neist üks hispaania teeteole ainuomases küürus asendis). Just see ärrituse korral tekkiv küür aitab kahtluse korral vahet teha, kas tegu on hispaanlase või mõne muu nälkjaga. Allpool on kodumaised liigid: selgelt äratuntava kirju mustriga suur-seatigu ning ühtlaselt tume, sõrmejäljemustriga mantlikilbiga must seatigu.
Eestis kuulub siseriiklikku võõrliikide nimekirja kokku 40 looma, lindu või taime, Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja lisaks veel 54 liiki. Looduskaitseseadus keelab võõrliikide loodusesse laskmise, istutamise või külvamise, sest need ohustavad teisi liike, muudavad elupaiku ja rikuvad loodusliku tasakaalu. Kiirelt levides põhjustavad võõrliigid kahju nii majandusele kui keskkonnale.