Nädala mõte: sügise aimus

Isegi kui päeval kõrvetab, annavad põldudel liikuvad kombainid ja pihlakobarad, mis peagi punetama hakkavad, selge sõnumi – sügis läheneb. Foto: Elmo Riig

Sel vahepealsel „jahedal” nädalal astusin hommikul rõdule ja tundsin sügise lõhna. Huvitav, kas mõni lõhnateadlane suudaks defineerida, mis taimekooslus või muu karges hommikus selle lõhna tekitab, aga igal aastal ühest varahommikust alates on see tunda.

Isegi kui päeval kõrvetab, annavad põldudel liikuvad kombainid ja pihlakobarad, mis peagi punetama hakkavad, selge sõnumi – sügis läheneb.

Minu kodulinna Viljandi linnakeskuses pulbitses eelmise nädala lõpus folk ja kuigi muusikapeo esimesel päeval, neljapäeval on alati vähem rahvast kui reede või laupäeva õhtul, oli festivaliala piirangute tõttu ikkagi harukordselt tühi.

Kontserdil olles võis päiksepaistes muusikat kuulates silmad kinni panna ja nautida suvevõnkeid.

Mõeldes, et ehk on need viimased vabamad hetked ja sõõmud vanasti nii tavapärasest olukorrast.

Samal ajal seisis platsil haigla vaktsineerimisbuss, mis täitis juba esimesel päeval platsi vaktsiinisoovijatega. See näitas, et ehk on kampaaniate ja sotsiaalmeedias vaktsineerima kutsumise asemel just see õige lahendus – kui võimalus neljal rattal kohale veereb, on vaktsineerimishuvi suur.

On mõistetav, et koroonaväsimus on suur. Teema lõhestab seltskondi, sest on neid, kes ei saa aru Eesti leebetest piirangutest, ja neid, kes peavad praeguseid liiga karmiks.

Mõte vaktsineeritutele suuremate õiguste andmisest tundub paljudele loogiline, teistele täiesti vastuvõetamatu. Valmis peame olema kõik ühtmoodi ja kui varem oli lootus, et vähemalt suvel saame koroonast puhata, sai juba juulis selgeks, et Delta tüvi seda võimalust meile ei anna.

Eelmisel nädalal alanud olümpiaga seoses näitab ETV toredaid klippe sportlastest. Sealt jäi kõrvu ühe sportlase mõte, et füüsilise trenni kõrval on mõttes ja vaimus tehtav trenn veel kõige raskem. Varsti on taas käes aeg, kus meil tuleb end kokku võtta, hoida eemale, toimetada distantsilt nagu kahe eelmise laine ajal.

Aga just nagu sportlaselgi, kes läheb trenni ka neil päevil, kui ei tahaks, tuleb ka meil piltlikult öeldes uuesti tossupaelad kinni siduda ja sügisele vastu minna.

Aga kägu endiselt kukub, haruldaselt kaua. Meie veergudelgi loodustarkust jagav Kristel Vilbaste teadis rääkida, et selle järgi võiks ennustada sooja sügist. Kogume siis veel suvevõnkeid ja ehk ka kuldse sügise omi.