Viljalõikus on juba poole peale jõudmas

Mägede OÜ juht Raido Allsaare sõnutsi võimaldaks tänavune kuumus juba augustis viljavõtuga valmis saada, kui kuivus peaks jätkuma. Foto: Dmitri Kotjuh

Viljalõikus on jõudmas poole peale – nii kinnitavad Järva- ja Viljandimaal teraviljakasvatusega tegeleva Mägede OÜ juht Raido Allsaar ja Võrumaa teraviljakasvataja Mart Timmi. Et saagikus on kuumale suvele kohaselt kuiv ja lahja, loodavad põllumehed, et saagikao kompenseerib vilja eest pakutav turuhind.

„Meil algas viljavõtt taliodraga, võetud on ka varajane oder, hernes. Käsil on talinisu võtt. Seni on andnud põld kuiva ja lahja saagi, kuid see on tänavusele suvele kohane. Viiendikust saagist tuleb küll suu puhtaks pühkida. Mul on veel hilised talinisusordid, rohkem kannatavad kindlasti need, kel olid külvatud varasemad talinisusordid,” kõneles Allsaar.

Vilja hakkas Allsaar tänavu võtma 13. juulil, nädalapäevad varem kui tavaliselt. „Üldjuhul peaks koristus olema algusfaasis, aga peagi on pool võetud. Juba lõikame talinisu, mis tavapärasel aastal peaks olema valmis alles kahe nädala pärast. Enne jaanipäeva puudu jäänud vihmadesse see paar tonni hektarilt kaduski. Kui juulikuine kuumus on teraviljale normaalne, siis juuni kuivus lausa kahjulik,” selgitas ta.

Rahaline pool selgub hiljem

Kui palju see kuumus ettevõtja eelarvesse tervikuna augu võib teha, seda Allsaar öelda ei tea ega taha ka ennustada. „Rahaline pool selgub hiljem. Mul on teraviljale piisavalt lao­pinda ja nii ei pea ma müügiga kiirustama. Turul hinnad alles kujunevad,” märkis ta.

Ka pool viljakoristuse ajast on veel ees. Et ajaliselt võiks kuiva ilma jätkudes vilja üles võtta kahe nädalaga, tundub Allsaarele lausa uskumatu. „Kui 2018. aasta põuaga saime teravilja koristatud septembris, siis tänavune kuumus võimaldaks anda sedavõrd hagu ja olla juba augustis viljavõtuga valmis. Ebareaalne, aga hakka või siinkandiski teist saaki ootama,” kõneles ta naeruga pooleks. Mees võtab seda kui kliimasoojenemise tagajärge, fakti, millega tuleb kohaneda, mitte sellega võidelda. „Mõtleme siin, mida teha teisiti, et kasvuaega pikendada ja teha taimi põuale vastupidavamaks,” nentis ta.

Enne sünoptikute lubatud kesknädalal algavat vihma käis kiire koristus, sest mida rohkem talinisu nüüd salve saab, seda parem. Samas toovad õhtused üsna järsud temperatuurilangused juba nii palju niiskust kaasa, et tööpäevad kestavad vaid 21–22ni. „Meil on tänavu külviga sätitud selline koristusgraafik, et öötööga pole vaja inimesi ja masinaid tappa, sest see maksab varem või hiljem kätte,” märkis ta. Kuigi lubatud vihm oleks põllumehele kõige meelepärasem paari nädala pärast, on iga augustivihm tervitatav. „Augusti teisest nädalast algab talirapsi külv ja selle jaoks on niiskust hädasti vaja,” selgitas Allsaar.

Enne vihmasid kätte

Võrumaal tegutsev suurte kogemustega teraviljakasvataja Mart Timmi kõneles, et neil on 1200 hektarist üle 500 juba võetud. „Võtame praegu rapsi, tahame vähemalt pool 250 hektarist enne vihmasid kätte saada. Rohkem ei jõua, kuid kardame, et vihm võib talle liiga teha, seal ju raha taga,” kirjeldas ta praegust olukorda.

Viljavõttu alustasid nemadki tavalisest varem ja taliodraga. Jätkati talinisuga, sest neljast sordist kolm valmis pea üheaegselt. „Hea, et üks nüüd veel veidi ootab ja laseb rapsi koristada,” sõnas ta. Edasi läheb koristamisele hernes ja Timmi sõnade järgi kehvakesed suviviljad, mis said tõelise põuanaudingu. „Nende seas on kõike, paremaid ja kehvemaid ja lausa nulliga põlde. Kokku 100 hektarit on sellist savimaad, kust me ei saa tänavu isegi põhku, see maa ootab vaid sügiskülvi,” sõnas ta.

Timmi usub, et üle saab elatud seegi aasta. Kui nüüd enne augusti keskel algavat rapsikülvi aega vihma annab, on lootus veelgi suurem. Et põllumehe elu on suuresti lootuste peale üles ehitatud, loodab pensionieas mees, et küll ta laheneb tänavugi. Ka koristatud teravilja saaginumbrite üle ei saa Timmi kurta, sest ta teab, et ainuüksi Eestis on paiku, kus olukord on oluliselt kehvem. „Meil on koristatud teravilja punkrikaal 5,58 ja kuivatuskaal on tänavu olematu. Kui suviviljad jäävad 3–4 vahele, on väga hästi. Kokkuvõttes jääme rahule, eriti kui mõelda olukorrale ujuvate autodega maades,” lisas ta Hollandile ja Lääne-Saksamaale viidates. Kas ja kuidas see mõjutab Euroopas teravilja hinda, seda ei oska ta arvata, kuid loodab parimat.

Millest viljapõllud süttivad?

„Viljapõldude süttimises on süüdi jobud, kes suitsetavad. Ütlen otse ja ausalt, et see on inimese süü,” sõnas Raido Allsaar. „Masinate hooldus on teraviljakasvatajatel number üks, tolmu ja põhku puhutakse mootori juures ära tööpäeva jooksul mitu korda. Kui selle tõttu tekib tulekahju, süttib ju kõigepealt masin, aga kui süttib tühi viljapõld, on tõenäoline, et see on alguse saanud suitsukonist. Jama jutt, kui väidetakse midagi muud,” kõneles mees üsna tõsisel toonil.

Selgitusena lisas Allsaar, et inimesel on lihasmälu, ja nii ta küll kustutab koni, kuid viskab selle siiski maha. „Isegi kui surub koni mulda, on see ju kuiv kui tuhk, milles koni jääb hõõguma. Tuul puhub selle koni põlema ja nii ta lähebki,” kirjeldas ta.

Väike võimalus on kivi ja põhupurusti terade kokkupuutest tekkida võiv säde, kuid see kokkusattumus on pigem erand ja Allsaare sõnutsi üsna õnnetu juhuse moodi.

Võrumaa teraviljakasvataja Mart Timmi teada on nende kandis süttinud üks põld ja seal sai tuli alguse põhupressi rikkest. Nii usub ta, et kuivus on põldude põlengu põhjus. „Tehnika kokkupuutel raudkiviga võib anda sädeme ja rohkem pole praegusel kuumal ajal süttimiseks vajagi,” lausus ta. Muidugi võib põlengu põhjustada ka suitsumehe maha visatud koni, kuid Timmi tahab uskuda, et selliseid väiksema ohutundega inimesi jääb aina vähemaks. „Pigem on süttimise allikaks näiteks põllule visatud pudel, mis päikesega õigele kaldenurgale sattudes annab peegelpinnal väga hästi tule kätte,” arutles ta. Ühe sellise juhusena meenub Timmile kunagi vene ajal nii süttinud küla, mis maani maha põles.