L, 26.11.2022

Muuseumi avamine väärtustaks Eesti teenekaima põllumehe elutöö

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Muuseumi avamine väärtustaks Eesti teenekaima põllumehe elutöö
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Piistaoja katsetalu seisab praegu tühjana.
Piistaoja katsetalu seisab praegu tühjana. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Vabariigi taas­iseisvumise 30. aastapäeva künnisel on põhjust küsida, miks ei ole saanud vedama mõte rajada Pärnumaale Piistaojale põllumajandusteadlase Theodor-Johannes Pooli kodutallu loomakasvatuse ja tõuaretuse muuseum. Notariaalse lepingu alusel on kinnistu omanik OÜ Selja, Pooli suguvõsal on häärberile isikliku kasutuse õigus. Paraku üks piirdub kinnistult muru niitmisega, teisel pole aga jõudu ega toetust, et taasavada kasvõi muuseumituba.

Isamaaline meel ühendas eestlasi laulva revolutsiooni ajal, mille järel avati 4. augustil 1989 mustakirju karja tõuseltsi ja akadeemilise põllumajanduse seltsi koosolekuliste silme all ning suguvõsade osalusel Pooli kodumaja seinal Theodor Pooli ja tema töö jätkaja Edgar Keevalliku bareljeefid, autor Mati Karmin. Samal kuupäeval avati ka Piistaoja muuseum.

14. juunil sel aastal möödus 80 aastat edumeelsete eestlaste väljasaatmisest punavõimu kuriteona.

Vaguniaknast visatud kiri

Eesti Vabariigi maaseaduse eelnõu väljatöötaja ja maareformi suunaja, põllutööminister, riigikogu liige ja teadlane Theodor-Johannes Pool hukati erinõupidamise otsuse alusel 25. augustil 1942 Venemaal Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris. Ta ei teadnud, et vaguniaknast väljavisatud kirjake murest tema Piistaoja talu eliitkarja aretustöö jätkamise pärast jõudis aateinimesteni ning juuniküüditamisega läbilõigatud elutööd suunati jätkama Edgar Keevallik, kes oli töötanud Eesti Hollandi-Friisikarja Tõuseltsi konsulendina.

Pärnu esimene maavanem, põllutööminister ja isa Mart Pooli rajatud talust näidismajapidamise kujundanud Theodor Pool viidi Piistaojalt enne hommikust lehmalüpsi ema Julie, abikaasa Ida ja kahe lapsega, Ain-Matt oli 14- ja Mall-Rutt 11aastane.

Põllumajandus- ja omandireformi käigus tagastas riik 1993. aastal Pooli perele talu hooned ja maa. Nüüd, ligemale kolm aastakümmet hiljem, on õhus küsimus, mis on saanud ja saab Eesti kõigi aegade teenekaimaks põllumeheks nimetatud mehe pärandist. Ajal, mil Theodori pojatütar Sirje Pool tunnistab, et suguvõsa on väike ega jaksa neile kuuluvat hallata. Samas kinnitab ta tädi Mall-Rutt Pooli eluaegset soovi, et Piistaojal avataks taas muuseum.

Just nimelt taasavataks, sest Piistaoja muuseum avati Carl Robert Jakobsoni Kurgja talumuuseumi filiaalina ajal, mil mõlemad jäid Vändra katsesovhoosi koosseisu ning 1883. aastal ehitatud Pooli taluhäärberis oli Vändra, hiljem Piistaoja veisekasvatuse katsejaama kontor.

Omanikevahetus

Piistaoja külaseltsi koostatud kogumikust „Manivald Metsaalt – Theodor Pooli pärandi hoidja Piistaojal” (2010) loeme, et muuseum sisustati elamu söögituppa ning vitriinid ja arhiivikapid valmistati Kurgja talumuuseumi töökojas. Tegelikult oli terve maja, ait ja silotorniga lüpsikarjalaut nagu muuseumikompleks, säilinud oli Pooli-aegne mööbel, unikaalne raamatukogu, arhiiv, aukirjad, trükised, parimale talumajapidamisele 1928. aastal riigivanema antud „Külvaja” kuju.

Kontorirahvas kolis ajaloolisest majast 2005. aastal uude laudakompleksi, mis läks ajalukku kui taasiseseisvunud vabariigis esimesena Pärnumaale ehitatu. Seitse aastat hiljem müüs maaülikool heal järjel ja Pooli karjaaretuse põhimõtteid järgiva 1000 hektari maaga katsetalu Jõgevamaa põllumajandustootjate liidule. Ühise mütsi alla tõmmati OÜ Selja ja OÜ Piistaoja Katsetalu, mille tegevjuht Ahti Kukk lisab tootmisandmed: haritavat maad on 2400 hektarit, lehmi on 1280, keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 10 500 kilo. Omaaegsel Piistaoja talul oli maad 129 hektarit ning laudas 30 lüpsilehma.

„Muuseumiteema on aastaid tagasi ka erinevate osapooltega jutuks olnud, kuid siis ei võtnud see mõte vedu,” vastas Sirje Pool pärimisele, kuidas ta suhtuks sellesse, kui näiteks Tori vald/muuseum tutvustaks huvilistele majaväliseltki Theodor Pooli tegevust.

Pole võimekust laieneda

Lapselapse sõnul on temaga ainsana Pooli pärandi kajastamise küsimuses nõu pidanud SA Eesti Maaelumuuseumid juhataja Merli Sild, kuid plaan jäi Silla töösuhte lõpetamise järel pooleli.

SA Eesti Maaelumuuseumid väärtustavad kodulehe järgi põllumajandust ja maaelu ning sellega seotud kultuuripärandit. Sihtasutuse juhatuse liige Merike Lang märkis, et Maaeluministeeriumi asutatud sihtasutust Eesti Maaelumuuseumid juhib kolmeliikmeline nõukogu, kus ei ole arutatud, et lisaks 2017. aastal liidetud Ülenurme põllumajandusmuuseumile, Kurgja talumuuseumile ja Tori hobusekasvandusele oleks lähiajal võimekust veelgi laieneda.

Eesti põllumajandusmuuseumi koguhoidja-teadur Merlin Lumiste möönis, et aastaid tagasi, kui käidi Piistaojal materjale kogumas, ei andnud Pooli järeltulija põllumajandusmuuseumile ühtegi Theodor Poolile kuulunud isiklikku eset või dokumenti ning seetõttu on muuseumis hoiul vaid Piistaoja majandi nõukogude perioodist pärit loomakasvatusdokumendid, sealhulgas karjakontrollraamatuid, tõutunnistusi, boniteerimise kokkuvõtteid, erinevaid registreid, söötmisandmeid ning 1985. aastal koostatud Piret Raua diplomitöö „Põllumajanduse edendamine Piistaojal enne Suurt Isamaasõda”.

Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal pole Lumiste selgitusel Pooli elu ja tegevusega seotud dokumente, on vaid 1993. aastal arvele võetud Jakobsoni talumuuseumi Piistaoja filiaali ekspositsiooni eskiislahendus. Arvele on võetud ka kaless, kuid 1983. aasta sissekande tulmeandmetes ei ole märgitud selle päritolu ning põllumajandusmuuseumi koguhoidja-teaduri sõnul ei saa nad kinnitada ega ümber lükata väidet, et kaless kuulus Theodor Poolile.

Eelviidatud kogumikus on aga meenutus, kuidas talumuuseumi juhataja Janno Holsting viis Poolile kuulunud kalessi Kurgjale, kus on ka Piistaoja talu sõnnikulaotaja, mis tehti korda ja konserveeriti.

Unistus püsib

Thedor Pooli abikaasa Ida on sängitatud Tori kalmistule Piistaoja pere matmispaika.

Tori mõisa ääremaadele Tani külla rajatud Piistaoja talu andis hiljem nime kogu külale. Võib-olla oleks Tori valla auasi jõuda Pooli pärandi tutvustamiseni? Tori muuseumi metoodik-varahoidja Lea Puust vastas, et nad ei ole pidanud läbirääkimisi Selja osaühinguga, kas ja mis tingimustel võiks Pooli kodumajast saada Tori muuseumi filiaal.

„Hea meel on selle üle, et minu vanaisa meenutatakse tihti eri ürituste ja ettevõtmistega, sealhulgas käiakse Piistaojal,” mainis Sirje Pool.

Ajalehe Pärnu Postimees (2.02.2005) artiklis „Tipptaluniku Theodor Pooli pärandiga tuleb kiiresti tegeleda” kinnitab Mall Pool enda ja vend Aini soovi, et Piistaojale jääks põllumajandusmuuseumi filiaal. Uskugem, et muuseumi mõtte toetuseks samme astuvate aateinimeste aeg pole läbi ning algavad läbirääkimised, et anda alustuseks näiteks osaühingu Selja hooldatav kinnistu üle sihtasutusele Eesti Maaelumuuseumid.

Theodor Pool

8. dets 1890 – 25. okt 1942

Piistaoja taluelamu seinal avati 4. augustil 1989 Theodor Pooli ja Edgar Keevalliku bareljeef, samal ajal avati ka Piistaoja muuseum..
Piistaoja taluelamu seinal avati 4. augustil 1989 Theodor Pooli ja Edgar Keevalliku bareljeef, samal ajal avati ka Piistaoja muuseum.. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees
  • Õpetatud agronoom, lõpetas Riia polütehnikumi 1914. a.
  • Pärnu esimene maavanem 1. märtsist 1918, Eesti põllutööminister 1919–1921.
  • Riigikogu I, II ja III koosseisu liige 1920–1929.
  • Isa Mart Pool andis Piistaoja talu juhtimise poeg Theodorile 1925. a.
  • Riigivanema autasu, „Külvaja” kuju Eesti parimale talumajapidamisele 1928. a.
  • Talu pani aluse eesti mustakirju karja sihipärasele aretusele, kultuurrohumaade rajamisele, silo valmistamisele. Talu võttis esimesena riigis kasutusele lüpsimasina, 1938.
  • Theodor Pool luges Tartu ülikoolis talutööde ratsionaliseerimise õpetust, ta oli teadusraamatute autor ja kaasautor. Tema artikleid avaldati põllumeeste ajakirjades ja teadusväljaannetes ligemale 300. Talu põllumajanduslik raamatukogu oli ainulaadne erialaliselt valikult, suuruselt ja päritolult.
  • Pool küüditati 14. juunil 1941 Piistaoja talust koos perega ja hukati 25. augustil 1942 Sosva vangilaagris.
  • Eesti Agronoomide Selts valis Theodor Pooli 1943. a oma auliikmeks, teadmata tema hukkamisest.
  • Piistaoja taluelamu seinal avati 4. augustil 1989 Theodor Pooli ja Edgar Keevalliku bareljeef, samal ajal avati ka Piistaoja muuseum.
  • Pärnu Kuninga tänava põhikoolis avati 2006. aastal vilistlase Theodor Pooli pronksbüst, autor Mare Mikoff.

Andmed: Maa Elu

Märksõnad
Tagasi üles