Seedimist parandav mägi-piparrohi elab Eestis talve üle

Kasvutingimuste suhtes on mägi-piparrohi vähenõudlik, eelistab kuivemat toitainevaest liivast pinda, sobivad ka kivid. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Mägi-piparrohi (Satureja montana) on kindlasti üks taim, mis tänavusele põuale vastu peab ja kui kasvukoht on õige ehk liivane või kruusane ja kividega, pinnas laseb vett läbi, siis ei heiduta teda ka pikemad vihmaperioodid.

Huulõieliste sugukonnast, väikeste valgete õitega 15–40 cm pikaks kasvav igihaljas taim on pärit Vahemere äärest, kus kasvab kivistel rannikutel. Piparrohtu kasvatatakse meil aias maitsetaimena, aga ta on ilus ka kiviktaimlas, kus hoiab eemale kahjurid ja putukad. Kasvab liivasel ja kuival pinnal. Mõru maitsega, kuid mitte nii kibe kui pipar.

Taime saksakeelne nimetus bohnenkraut, oaürt, viitab toidule, milles teda kõige rohkem kasutati. Inglise keeles on taime nimi savory – maitsev-hõrgutav. Tänu roomlastele jõudis piparrohi Euroopasse, teda kasutati ruumide puhastamiseks halvast lõhnast, topiti põrandapragudesse, kasutati armastusrituaalides, kuid vastupidi oma nooremale õele aed-piparrohule olevat mägi-piparrohi sugutungi vähendanud. Ametlikult pole katsetega neid toimeid kummalgi taimel tõestatud.

Mägi-piparrohu toimeained on eeterlikud õlid, flavonoidid, kohvhappe derivaadid, tanniinid, lima, vaik, fütontsiidid, orgaanilised happed, vitamiinid.

Parandab seedimist

Taime seemned külvatakse aprillis ja kui peenrasse istutada, võib panna 3–4 taime kokku. Ise pikeerin pottidesse 3–4 kaupa ja sealt kohe peenrasse. Kui põõsad suuremad, saab neid jagada mõne aasta pärast. Kasvutingimuste suhtes on mägi-piparrohi vähenõudlik, eelistab kuivemat toitainevaest liivast pinda, sobivad ka kivid. Koht peaks olema päikesepaisteline. Varakevadel vajab päikese eest kaitset. Kasvatada saab ka aed-piparrohtu, tema on mahedama maitsega, aga ei talvitu meie kliimas.

Mägi-piparrohi parandab seedimist ning aitab kõhupuhituse ja mikroobide vastu. Vähendab sooltes käärimisprotsessi, leevendab soolepõletikku ja mao limaskesta põletikku, soodustab seedimist, lõõgastab bronhe, lahtistab röga ja kergendab köha, aitab kurgu- ja neeluhaiguste vastu. Piparrohu eeterlikul õlil on tõestatud tõvestavaid baktereid hävitav toime, seega võib piparrohu eeterlik õli olla tulevikuravim bakterite tekitatud haiguste vastu. Teed ja tõmmiseid on kasutatud juba tuhandeid aastaid. Toiduvalmistamisel on see üks paremaid taimi, et vähendada soola tarbimist.

Annab maitsekust

Õitsemise alguses lõika taim kääridega maha 10 cm kõrguseni, kuivata 30–40 kraadi juures. Rabista või sõelu lehed ja õied varte küljest, säilita õhukindlas pakendis või purgis.

Teed valmistades vala teelusikatäis kuni supilusikatäis taimepuru üle keeva veega, lase tõmmata 15–30 min. Joo enne sööki maovaevuste korral, köha korral lonksudena päeva jooksul, kurgu kuristamiseks kasuta jahtununa.

Mägi-piparrohi on teravama maitsega kui enamik maitsetaimi, sobib seenetoitudesse, ahju- ja keedukartulitele, aedviljatoitudesse, sh ubadele, andes neile maitsekust ja teravust, mida aedviljatoitudes vahel puudu jääb. Sobib suppide, kastmete, salatite maitsestamiseks. Mitte liialdada, võib toidu maitse rikkuda. Värske piparrohi on mahedama maitsega, kuivatatud teravam. Olen kasutanud teda kartulimaitseaines ning saanud head ahjukartulid peaaegu ilma soola lisamata. Klassikaline lambaprae maitsebukett koosneb piparrohust, rosmariinist, petersellist ja piparmündist. Piparrohi on ka üks vorstiretseptide koostisosa. Samuti sobib liha- ja kalatoitudesse, marinaadidesse.

Mikroobide ja kahjurite tõrjeks võib kasutada piparrohu vesitõmmist. Sellega võib pritsida ruume ja kasutada aias kahjuritõrjeks. Koide tõrjeks on pandud õitsvaid oksi riidekappi.