E, 5.12.2022

Euroopa juhtiv seenelabor teeb Eesti väiketootjaga edukat koostööd

Kaia Gil
Euroopa juhtiv seenelabor teeb Eesti väiketootjaga edukat koostööd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Magda Verfaillie rajas 1985. aastal kodukööki seente uurimise ja paljundamise labori, nüüdseks on see kujunenud üheks seeneniidistiku juhtlaboriks Euroopas ja seda juhib Magda poeg Kasper Moreaux.
Magda Verfaillie rajas 1985. aastal kodukööki seente uurimise ja paljundamise labori, nüüdseks on see kujunenud üheks seeneniidistiku juhtlaboriks Euroopas ja seda juhib Magda poeg Kasper Moreaux. Foto: Jonas Lampens

Euroopa juhtiva seenemütseelide uurimiskeskuse Mycelia juht Kasper Moreaux peab koostööd Eesti ettevõttega Chaga OÜ üheks oma tööelu väärtuslikumaks saavutuseks, kuna nende toodetud chaga-tüüblid on Eestis hästi kasvama läinud.

Belgias asuva Mycelia asutas Kasper Moreaux’ ema Magda Verfaillie 1985. aastal, kui rajas kodukööki seente uurimise ja paljundamise laboratooriumi. Järk-järgult uurimiskeskus kasvas, praegu on ettevõte kujunenud seenemütseelide ehk seeneniidistike (seente kasvatamise algmaterjal) üheks juhtlaboriks Euroopas.

Šampinjonikasvatajad said miljonärideks

„Seenetööstus oli pikka aega alahinnatud,” ütles Kasper Moreaux. Hulk inimesi hakkas valdkonnaga tõsisemalt tegelema 1960. aastatel, sest seente toiduainena tootmine andis suurt kasumit.

„Kui keegi hakkas 1950. aastatel šampinjone kasvatama, sai temast kindlasti miljonär. Algusaastail oli väga palju eufooriat, sest saadi kiiresti rikkaks,” tutvustas mees seenekasvatuse ajalugu.

Ent nende seente kvaliteet polnud praegu tarbitavatega võrreldes kiita. „Seente tootmise kvaliteet on kasvanud ja tööstus on jõudnud kõrgele tasemele,” sõnas Kasper.

Kuna toidu ja toiduainete tootmine oli kasumlikum kui praegu, hakatigi massiliselt seeni kasvatama, sama tegi Kasperi ema Magda. Valdkonnal oli positiivne maine ja usuti, et seentega saab hästi teenida.

Õige pea taipas Magda siiski, et see polegi nii lihtne. „1950–1970 oli seente kuldajastu, mil kõik oli võimalik. Kui ema 1985. aastal alustas, olid mõned ettevõtted sektoris juba olemas, nendega oli keeruline võistelda, sest neil olid põhjalikud teadmised valdkonna toimimisest ja seente kasvatamisest. Kuldaeg oli mööda saanud,” meenutas Kas per.

Naisena keerulisem

Naine mõistis, et šampinjonide vastu tuntakse Lääne- Euroopas küll huvi, aga suurettevõtetega on võimatu võistelda mahus ja kvaliteedis. Seetõttu otsustas ta keskenduda vähem tuntud seentele.

Magda võttis fookusesse austerservikud ja shiitake. „Austerservikuid Euroopas tol ajal üldse ei kasvatatud ning shiitake, mis Jaapanis tuntud ja hinnatud, oli täiesti tundmatu. Ema oli esimene, kes hakkas neid Euroopasse importima,” rääkis Kasper.

Finantsiliselt oli raske ellu jääda. Üks probleem, et turgu seentele veel polnud, ent veelgi suuremaks takistuseks osutus see, et ta oli naine. „Enamik seentega tegelejatest olid mehed ja naisi ei tunnistatud. Kui ta läks mõnele konverentsile, oli ta ainus naine. Ta ei võidelnud mitte üksnes seente eest, vaid ka naiste õiguste eest. Nüüdseks on see loomulikult muutunud,” kõneles Kasper.

Raskustest hoolimata jätkas Magda oma teed. Tema otsus keskenduda keerulistele ja vähem tuntud seentele osutuski õigeks.

„Uute turgude avamine on alati riskantne. Pead looma vajaduse, selgitama, miks see õige on, aga see on ülisuur töö. Eriti kui alustad teramütseeliga, sest lood turgu, mida tegelikult veel ei eksisteeri,” selgitas ettevõtte juht.

Euroopa USA-st ees

Praegu tegeleb Belgias asuv Mycelia 250 seenega, millest 98 protsenti on väga väikese turuosaga. Eesmärk on, et seened jõuaksid turule ning tekiks huvi neid kasvatada ja tarbida.

Kasperi sõnul on Euroopa seeneturg arenenud kiiremini kui USAs. „USA uuendusvõimalused on endiselt pigem väljatöötamise etapis. Pikka aega, 1990ndatest kuni aastani 2010 toimus sealses sektoris väga vähe uuendusi. Meie edu seisneb selles, et teeme koostööd väiketootjatega ja see võimaldab vahetada kogemusi.”

Edukas koostöö Chagaga

Just säärasel moel sattusid kokku Mycelia ja Eesti ettevõte Chaga OÜ, mis valmistab meditsiiniseenest chaga’st ehk mustast pässikust toidulisandeid ja eliksiire. Et kasvava toorainenõudlusega toime tulla, alustati teaduskoostööd Belgia laboriga, mis toodab Eestis kasvanud kasepuudelt kogutud chaga’st Belgias asuvas laboris chaga-tüüblid, mille saab Eestis taas kasepuudele „istutada” ning sedasi rajada looduslikke chaga-istandusi.

„Chagaga oleme koostööd teinud lühikest aega, ent juba kõik toimib. Eestisse istutatud tüüblid on kasepuudel kenasti kasvama läinud. See on kindlasti mu tööelu üks väärtuslikumaid saavutusi,” tõdes seeneekspert.

Soomes on kasvama läinud 70 protsenti chaga-tüüblitest, Eestis peaaegu 100 protsenti. Selline vahe on märkimisväärne. „Selline kasvuprotsent teeb rõõmu,” märkis mees.

Nihe teadlikkuses

Teine asi, mille üle Kasper uhkust tunneb – seenemütseelile pööratakse lõpuks tähelepanu. Mitte üksnes tervise kontekstis, sest teadupärast kasutatakse seeni palju meditsiinis, vaid ka keskkonna ja uuenduslikkuse mõttes. „Seenemütseeliga saab teha asju, millest varem pole isegi mõeldud, sest mütseeli oli raske toota.”

Näiteks kasutatakse mütseeli disainis ja ehituses. Üks suure potentsiaaliga valdkond on aga biokontroll ja bio­stimulandid, mis Kasperit väga huvitavad.

„Biokontroll viitab, et teatud organism, näiteks taim, võitleb viiruste ja haigustega mitte keemilisel viisil, vaid bioloogilisel meetodil. Näiteks viinamarjade peal on sageli väikesed äädikakärbsed, aga teatud seened aitavad nende vastu võidelda. Seni on inimesed putukate tapmiseks kasutanud kemikaale, aga viimased 20 aastat on avastatud naturaalseid vaenlasi, keda saab aretada. Väga suure osa nendest vaenlastest moodustavadki seened,” selgitas Kas­per.

Mis tahes valdkonnas juhtub see, et kui tuleb midagi uut, tekib palju nn kauboisid, kes tahavad sellega tegelema hakata. Kui neil on õnne, lähebki hästi. Aga enamik uutest tulijatest kukub läbi.

„Oleme maailmas jõudnud sinna, kus ellu jäävad need, kes on tugevad ja hästi valmistunud. Tooted tulevad ja lähevad, aga head tooted jäävad. Üks selline on chaga kui seen. Võtke või Hiina, tohutu turg, mis tunneb huvi seente vastu. Selle turu kasvupotentsiaal on meeletu, Hiinas tarbitakse ühe inimese kohta kõige rohkem seeni, mis järgneva kümne aasta jooksul veelgi kasvab. Hiina turule tasub minna. Lisaks on nad meditsiiniseentest väga huvitatud.” Mycelia juht usub, et seened kujunevad järgneva kümnendi üheks olulisemaks tööstusvaldkonnaks.

Märksõnad
Tagasi üles