Linnud tulid parmuhulluses piinlevatele veistele appi

Lihaveisekasvataja Airi Külvet sõnas, et juba kolm aastat on tehtud katseid, kuidas loomade olukorda parmude ajal leevendada, ja putukateadlased on uskunud, et see pole väga võimalik. Veistele pakkusid sel aastal leevendust hoopis kuldnokapojad ja rästad.

Loomadel on kergem ainult vanas heas pimedamas laudas. Leevendust pakuvad ka võsaalused. „Parm on lihtsalt nii intensiivne putukas ja tänavune ilm on neile erakordselt pikalt olnud väga soodne ja nii tekibki meeleheide: kas me ei saagi enam loomi karjatada,” tunnistas ta.

Ükski tõrje ei aita, kuid vähemalt on üks asi, mis Külveti meelest peab paika: see on parmu 30päevane elutsükkel. „Tänavu algasid nad enne jaani ning peagi on saabumas hetk, kus parmuhullus saab lõpu, hoolimata sellest, et soojad ilmad jätkuvad,” ütles ta.

Parmudel lihtsalt pole ühe suve jooksul kahte paljunemistsüklit, kuid võitlus nendega on üks kannatuste rada ka tulevikus. „Loomi aitab ka lagedam tuulisem koht ja kui sellised suved jätkuvad, tuleb töötada välja ained, mis parmu tõrjuksid. Praegu neid pole.”

Sadu ja sadu linde istub loomade seljas ja sööb parme.

Leevendust pakkusid kuldnokapojad ja rästad. „Sadu ja sadu linde istub loomade seljas ja sööb parme. Olen valmis järgmisel aastal panema lihaveiste karjamaale ohtralt kuldnokapuure, et tekitada loodusesse vajalikku tasakaalu,” lubas ta, lisades, et tasub meeles pidada sedagi, et parm on puhta keskkonna indikaator. „Parmud on seal, kus on puhas vesi ja vähem kemikaale.”