Veisekasvatust ei õpetata ainult paberi ja tahvliga

Silvi Lukjanov
Copy

Järvamaa Kutsehariduskeskuse lihaveisekarjast leiab peaaegu kõikide Eestis kasvatatavate lihaveisetõugude esindajad ja kõik nad saavad omavahel hästi läbi. Kui loomakasvatust õppida mitte paberi ja tahvliga, vaid elusa looma pealt, siis ongi kõik võimalik.

Kõikide Eestis kasvatatavate lihaveisetõugude karja saamise eest hoolitseb kooli kutseõpetaja Kristjan Reino, kes tõusis 2018. aastal kooli vilistlase staatusest kutseõpetajaks. „Nüüd on puudu veel maailmakuulus Jaapani tõug wagyu ja ega ma enne ei jäta, kui selle ka siia meie karja saan,” lubas lihaveisekasvatuse arendamise oma südameasjaks võtnud 24aastane noormees. Tegemist on kalli ja spetsiifilise lihaveisega, kelle liha kilohind on 200–250 eurot, ja on piisavalt gurmeesõpru, kes sellest lihast roogasid valmistavad ja liha ostavad.

Eestis kasvamas viisteist tõugu

Kolm aastat sihipäraseid otsinguid ja noore mehe oskuslikke läbirääkimisi ning koolil on karjas neljateistkümne Eestis eksisteeriva lihaveisetõu esindajad. Reino tunnistas, et loomade karja saamisel oli tükk tegemist just nende erilisematega ehk siis nimekirjas viimaste tõugudega. „Herefordi, limusiini ning belgia sinise tõu esindajad olid kooli veisekarjas juba varem. Aberdiini-anguse ja simmentali esindajate ostmisega polnud ka mingit muret, kuid mida edasi, seda keerulisemaks läks, sest tõugude esindajaid on lihtsalt nii vähe ja kellel on, need ei taha müüa,” selgitas ta.

Reino tööpõld on veel lai, sest kui Eestis on kasvamas vaid viisteist lihaveisetõugu, siis laias maailmas on neid lausa mõnisada ja ambitsiooni paistab noorel mehel jaguvat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles