Praegu on parim aeg vaadelda helkivaid ööpilvi

Helkivatel ööpilvedel eristatakse välimuse alusel mitut vormi ja neil omakorda alamvorme. FOTO: Mailiis Ollino

Kuna praegu on helkivate ehk polaarmesokate kõrghooaeg, siis jätkan sel teemal, kuid nüüd konkreetsemalt sellest, millised vormid ja kuidas vaadelda.

Helkivatel ööpilvedel eristatakse välimuse alusel mitut vormi ja neil omakorda alamvorme. Need on järgmised. Vorm 1: õrnad pilvetriibud, mis sarnanevad kiudpilvedega (Cirrus fibratus). Vorm 2: see sarnaneb korratute kiudpilvedega (Cirrus intortus) ehk on pikkade triipude ja ribadena (vöödid), mis võivad murduda, omavahel põimuda ja moodustada kogumeid. Jagatakse veel omakorda kaheks vormiks, millest esimesel juhul on triipude ja kogumite servad ühtlased (difuussed), aga teisel väga teravate servadega. Vorm 3: virved ja lained, mis jagatakse samuti kaheks alamvormiks. Esimesel juhul on tegu pigem lühikeste ja kitsaste triipudega, ent teisel juhul on selgelt jälgitavad lained (nagu Cirrus/Cirrocumulus undulatus). Vorm 4: see on mitmesuguste keeristena ja harva isegi ringjate moodustistena, millel keskosa on tume. Jagatakse koguni kolmeks alamvormiks, millest esimesel juhul on keerised üsna vähearenenud ja võivad laineid meenutada, kuid teisel juhul on keerised paremini välja kujunenud ja kolmandal juhul on keerised suured, vahel rõngjate moodustistena ja keeruka struktuuriga.

Lisaks neile on veel loor, mis meenutab ühtlast (difuusset) helendust. Loori üldiselt kogenematu vaatleja ei märka, kuid teisi tüüpe (virved ja keerised või tombud) saavad kõik erilise vaevata vaadelda.

Vaatlemisel hinnatakse helkivate ööpilvede heledust viiepalliskaalas. 1. Väga nõrgad helkivad ööpilved, mida üldiselt ei avastata või ainult binokliga. 2. Pilvi märgatakse kergesti, aga on väikese heledusega. 3. Pilved tulevad taevas selgelt esile. 4. Heledad pilved, mis tõmbavad endale tähelepanu. 5. Erakordselt heledad pilved, võivad tekkida varjud. Veelgi eredamate puhul märgitakse heleduseks 5+.

Vaatlemisel märgitakse taeva selgus­aste: täiesti selge, veidi kiudpilvi, osaliselt kaetud keskmiste pilvedega, samuti märgitakse kellaaeg. Üldiselt oleks hea, kui taevast on võimalik pidevalt vaadata, sest silmad harjuvad siis pimedusega paremini. Kui kasutada abivahendeid (nt binokkel), on neid võimalik avastada kuni pool tundi varem kui palja silmaga.

Mõtet on neid hakata vaatlema mai teisest poolest ja nii kuni augusti keskpaigani välja. Helkivate ööpilvede esinemise kestus ulatub mõnest minutist mitme tunnini.

Välja on antud ka vaatlusjuhendeid, nt Herman Mürgi ja Herbert Niiliski 1959. aastal ilmunud „Juhend helkivate ööpilvede ja virmaliste vaatlusteks”.

Perutav suvi on nüüd tuure maha võtnud ja pakub meile mõõduka suvesoojaga nädalat. Nädalaid kestnud tavatu kuumuse tõttu võib praegune ilm mõjuda päris kõledana, ometigi on see Harju keskmine südasuvi. Siiski ilm selliseks ei jää, vaid uuel nädalal on 32kraadine palavus tagasi. Kui kauaks seda jätkub, ei tea. Aga kuivusele oleks leevendust küll väga vaja, kuid seda ei paista veel.

Tagasi üles
Back