Maakivikeldrile kiviktaimla rajamine pole hea mõte

Pärast renoveerimist istutas pererahvas keldrimäele hulga taimi, kuid aasta pärast muudeti koht siiski murumäeks. Foto: Raili Kers

Kõik oleme näinud pilte maakeldritele rajatud kiviktaimlatest ja mõte tundub järgimist väärt. Nii tegi ka Võiste puukooli pererahvas praegusesse elukohta kolides – vana lagunenud maakividest kelder taastati ja aiandusharidusega perenaine istutas nõlvadele taimed. Pilt jäi ilus, perenaine rahul, kuid aasta pärast tõmmati taimed siiski mullast. Miks ometi?

Muld kaob

Raili Kersi sõnutsi näitas edasine praktika, et taimede istutamine maakeldrile oli täiesti vale otsus. Kuna taimede eest on vaja hoolitseda, neid rohida, tuli paratamatult käia aeg-ajalt keldri peal, see pole kivimüürile hea. Ja kuna taimede vahel on vaba pinda ja lahtist mulda, siis iga järgnev vihmasadu viib nõlva mööda mulda või kivikesi minema. Nii pidid nemadki tõdema, et äsja korda tehtud maakeldri laest hakkas talvel vett sisse immitsema.

Nüüdseks on keldri nõlvad muru all, eks sedagi peab vahel trimmerdama, aga tallamist on mitu korda vähem kui kiviktaimla eest hoolitsedes ning tihe muru hoiab mulla kindlalt paigal.

Vanu maakivikeldreid taastava Mulgi Ehituse juhataja Rein Kessleri kogemus näitab sama: kiviktaimla maakivi­­keldri peal pole pikemas vaates hea mõte.