Teine siloniide käis kui tulekustutamine

Kui aastaid on olnud probleemiks, et silo kipub märjaks jääma, siis nüüd on teine äärmus, silo kipub liiga kuivaks saama. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Pärnumaal tegutseva Halinga OÜ juht Raul Peetson sõnas, et neil sai teine siloniide tehtud kui tulekahju kustutamine. „Taim, mille hommikul niitsime, oli lõunaks juba silokuiv, kuumus dikteeris sellise ülikiire tormamise,” lausus ta. Rohukasvult on teine niide alati kehvem esimesest, kuid tänavu tuli niitmisel eriti arvestada taimestiku kasvufaasi.

Nii tuli rohi niita olenemata sellest, kas sellelt massi kogunes või mitte. „Lihtsalt taim sai kuumaga kiirelt valmis ja sealt enam kasvu nagunii ei tulnud. Käis sundniitmine, et taim saaks hakata looma järgmist niidet,” selgitas Peetson. Kuid järgmiseks niiteks on vaja vihma. Alles siis on lootust kolmandale niitele ja ehk siis, kui jätkub kuumus koos veidikesegi vihmaga, veel neljandalegi. Kõik sõltub ilmastikust, ka silokvaliteet, toonitas Peetson.

Märja asemel võitlus kuivusega

Kuigi rohu kasvufaasi silmas pidades ei saa Peetson kurta ka teise siloniite üle, jääb lõplik sõna siiski proovidele. „Loodan, et silo on saanud kokku kõik vajalikud toitained, kuid see ei sõltu enam sellest, mida mina siin täna arvan, vaid ainult laboriproovi näitudest,” nentis ta.

Kui aastaid on olnud probleemiks, et silo kipub märjaks jääma, siis nüüd on teine äärmus, silo kipub liiga kuivaks saama. Jälle tuleb teha järeldusi ja ühena neist tõi Peetson välja, et neil ununes silotegemise alguses kirikumaks maksmata. „Iga aasta oleme enne silotegu kirikut meeles pidanud, kuid tänavu läks töö nii kähku käima, et toetus jäi tegemata,” lausus ta.