Kuuma ja paduvihmaga võib hea saak kasvada

Siim Samuel Sepp tõdes, et suviodra sortide uuringus näitasid parimat põuakindlust kohalikud sordid ‘Tuuli’ ja ‘Maali’. FOTO: ETKI

Viimastel aastatel on kliimamuutustega kaasnevad ekstreemsed ilmastikuolud ühtäkki käegakatsutavamaks, et mitte öelda tavapäraseks muutumas. Inimene saab kõrbekuumuse vastu sisse lülitada õhukonditsioneeri või põgeneda hoovihma eest varju alla, aga taimed peavad põllul ise toime tulema.

Eelseisvad globaalsed muutused hõlmavad nii temperatuuri, sademete kui ka kiirguse muutust ajas ja ruumis. Kuigi Eesti alale prognoositakse sademete hulga väikest tõusu, avaldub see pigem ekstreemsete sademete hulga suurenemisena ja mustri muutumisena, mis ohustab põllukultuure põua ja üleujutusega. Taimede kohanemine ekstreemse veerežiimiga tuleb aga biomassi ja saagipotentsiaali arvelt, sõltudes sordi omadustest, stressi kestusest ja intensiivsusest. Kuna ilmastiku ennast põllumees muuta ei saa, tuleb vaadata ilmastikukindlate sortide ja nende aretamise poole.

Seepärast tuleb paremini mõista Eestis juba kasvatatavate sortide kohanemisvõimet kliimamuutustest tuleneva äärmusliku veerežiimiga.

Kohanemisvõime hindamiseks uuriti Eesti Taimekasvatuse Instituudis magistritöö raames suviodra sortide biomassi moodustumist erinevates veerežiimides. Fenotüpiseerimise käigus mõõdeti taimede kasvukiirust varases vegetatiivses kasvus, mis võimaldas viie sordi stressireaktsiooni võrrelda.

Selgus, et taimedele kaheks nädalaks vee kättesaadavust poole võrra kärpides vähenes taimede roheline pind keskmiselt 26%. Põuakindlust näitasid vaid kohalikud sordid ‘Tuuli’ ja ‘Maali’. Nädalapikkuse üleujutuse mõju avaldus aga eranditult kõigile viiele katses olnud sordile, võrse pindala vähenes keskmiselt poole võrra. See näitab, et sordid on ektreemsest veerežiimist tingitud stressi suhtes vastuvõtlikud, samuti puudub neil valmisolek saagipotentsiaali keerulistes tingimustes realiseerida.

Katses tuli esile ka sortide omavahelise erinevuse puudumine põua ja eriti üleujutuse korral. See osutab Eestis kasvatatavate söödasuviodra sortide väikesele geneetilisele variatiivsusele.

Sortide vastuvõtlikkus stressile ja tagasihoidlik geneetiline variantsus kinnitavad stressiga võitlemiseks vajaliku geneetilise materjali tähtsust täppisaretuses, mille abil tulevikuks kliimakindlad sordid luua.

Sama oluline on juba olemasolevate sortide ja aretiste stressitaluvust hinnata. Kõige kindlam on seda teha fenotüpiseerimise kaudu, mis on siiani osutunud sordiaretuses pudelikaelaks. Esimesi samme selles suunas näeb ETKI põldudel, kus drooni ja fenomobiili abiga vaid kõige tugevamad ja kliimakindlamad isendid välja selgitatakse. Neid saab kasutada ristamiseks.

Et simuleerida ekstreemseid keskkonnatingimusi, rajab ETKI lähiajal Jõgevale spetsiaalse kasvuhoone, kus katselappide veerežiimi saab täielikult kontrollida ja uute aretiste vastupidavust katsetada.

Kui suudame tuvastada kliimamuutustega kohanemiseks vajalikud geenid ja viia need täppisaretuse abil sortidesse, saame tulevikus loota head saaki iga ilmaga.

Tagasi üles
Back