Nutitarudest võib saada üks Eesti roheedulugu

Mesinike jaoks on olulised just seosed, mida aitavad näitajaid analüüsides luua Eesti teadlased. Foto: Tallinna Teaduspark Tehnopol

Tehnopoli linnakus sumisevad mesilased elavad juba rohkem kui kuu aega nutikates tarudes, mis annavad mesinikule infot kilomeetrite taha. Kui projekt õnnestub, soovitakse tulevikus pakkuda mesinikele võimalust rentida oma mesitarudesse tehnoloogia, mis annab märku soovimatutest külalistest, aga miks mitte ka haiguste tekke riskist.

Pilootprojekti raames paigaldati Tallinnas Tehnopoli linnakusse maikuus kolm nutikat korpusmesitaru, mille tehnoloogia aitab paremini silma peal hoida mesilaste heaolul.

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuhi Ragmar Saksingu sõnul on projektil mitu eesmärki. „Uute majade ehitamise, parkimisplatside asfalteerimisega kaob linnas elu, mis on rekreatsiooniks ja vaimujõu taastamiseks väga vajalik. Tehnopoli ärilinnakus on küll metsa- ja pargiala, aga putukate osa taimede ja looduskeskkonna jaoks on väga oluline.” Sellega soovitakse panustada elurikkusesse ja julgustada tulevasi linnamesinikke.

Ambitsioonikam soov on neil pakkuda aga Eesti ja muu maailma mesinikele tulevikus tarka tehnoloogiat, mis võimaldaks mesilaste heaolul pidevalt silma peal hoida ja tänu teaduritega loodud seostele võimalikke probleeme ennetada.

Põnevad mustrid

Ragmar Saksing selgitas, et idee sündis mesinikega suheldes. „Üks mesinik kurtis, kuidas tema tarus oli talvel käinud kolistamas hiir, mesilased olid ärritunud ja söönud liiga palju ning talve nad üle ei elanud,” tõi ta näite olukorrast, mille kohta andurite abil oleks kohe infot saanud.

Saksingu sõnul suhtles ta Tehnopoli rohetehnoloogia portfellis olevate ettevõtetega ja sai Aiotexilt tagasisidet, et neil on andureid, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja võiks testida ka tarudes.

Aiotexi tegevjuht Urmas Eero ütles tarude paikasaamisel, et pilootprojekt annab ettevõttele võimaluse end katsetada uudses kontekstis. „Mesitarude projekt on meie jaoks hea näide, kuidas innovaatiline lähenemine ja tehnoloogia võimaldavad lihtsate vahenditega keerukaid probleeme lahendada. Tavapäraselt kasutatakse meie andureid, seadmeid ning pilveplatvormi tehaste ja kodude sisekliima jälgimiseks, nüüd on kokku sattunud kodu ja tehas, kus elanikeks ja töölisteks on hoopis mesilased,” rääkis Eero.

Igas mesitarus mõõdetakse temperatuuri, CO2 sisaldust, helitugevust, lendavaid orgaanilisi osakesi, õhuniiskust, õhurõhku ja valgustugevust, mis jõuavad kohe pilveplatvormi. Nendele lisatakse välisparameetreid ehk lähimast ilmajaamast andmed õhutemperatuuri, päikese ja tuulekiiruse kohta.

Tehnopoli tarude tehnoloogia võimaldab jälgida sisemist temperatuuri, suhtelist õhuniiskust, CO2 taset, VOC-d, ümbritsevat valgust ning heli- ja õhurõhku. Foto: Tehnopol

Koostööd tehakse Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastega, kes aitavad andmeid ja tähelepanekuid tõlgendada ning leida mustreid, mis aitaksid ennustada haigusi.

„Kui alustasime, siis arvasime, et tegu pole ju keerulise mõttega, kui uudne see ikka on, aga praegu oleme saanud aru, et mesinikud tunnevad meie andmete vastu juba palju huvi,” märkis Saksing.

Väärtus seisneb seostes

Seda kinnitas ka nutikate tarudega toimetav MÖMesi mesinik Allan Liht, kelle sõnul kolleegid on uurinud, millised näitajad tarudes parasjagu on. „Küsiti, kuidas praeguste kuumadega tarusisene temperatuur on,” tõi ta näiteks. Soovijad saavad hetkeandmetele juba praegu ligi pääseda.

Lihti sõnul teevad tema ja teiste mesinike jaoks projekti põnevaks just võimalikud loodavad seosed. „Me veel ei tea, mida huvitavat võime sealt teada saada, aga just seoste uurimine toob palju uut ja huvitavat.”

Liht peab ka päevikut – kui palju on hauet, kas korje on ­aktiivne, kas ehitatakse kärgesid –, et andmeid täiendada. Ta tõi näiteks, et hiljuti oli ühel perel sülemlemistung sees. „Mõnel teisel juhul oleksin sülemleda soovinud ema eraldanud ja teinud temast idupere, aga nüüd sellel perel suutsin sülemlemise maha saada, et näha, kuidas see kajastub andmetes,” tõi ta näiteks.

Kolme taru asemel loodetakse tehnoloogiat katsetada peagi juba suurema hulga tarudega. Foto: Tallinna Teaduspark Tehnopol

Hetkeolukorda mõõtvaid seadmeid on mesinike jaoks turul olnud aastaid, kuid selle projekti muudab väärtuslikuks just teadlaste panus ja võimalikud uued seosed, mis sünnivad andmete sättimisel aegreale. „Kolme taru põhjal ei saa veel laiaulatuslikke järeldusi teha, aga loodetavasti saame järgmisel suvel seda projekti jätkata,” ütles Liht.

Nimelt kogutakse andmeid esialgu aasta jooksul, et teada saada, kas parameetreid, mida jälgida, on piisavalt või, vastupidi, liiga palju. Ragmar Saksingu sõnul loodetakse rahastus saada ka järgmisele projektile, et katsetada andureid juba 100 mesitarus n-ö päris tingimustes ja muuta andurid mesinikele taskukohasemaks.

“Mina näen asjal suurt väärtust, kui see aitab ennetada probleeme, kui mingite näitajate muutumine annab eemalt märku võimalikest tagajärgedest nagu näiteks see, et pere tahab sülemleda, on lestadega probleeme,” loetles Liht.

Praeguse plaani kohaselt võiksid mesinikud seadmeid tulevikus näiteks rentida, kas ainult hooajaliselt või kogu aastaks. Ja siis oma arvutis või mobiiltelefonis omada siis täielikku ülevaadet,

Väga otsest kasu saab Tehnopol ka ise. “Meie jõulukingitused on kõik magusad,” sõnas Saksing, et nende turundusosakond saab häid partnereid sel aastal meeles pidada oma meega.