Kesksuvel saab aias nautida külluslikku õieilu

Maa Elu

maaelu.postimees.ee

9. juuli 2021, 07:19

Uuele elule turgutatud peenraroos 'Sexy Rexy'. Foto: Tereese Krusel

Lõpuks on kätte jõudnud juuli. Aiaomanikule on see puhkamise ja oma kätetöö nautimise aeg. On ju istutused tehtud, suurem rohimine ka läbi ning põhiline saagikoristuse ja hoidiste tegemise aeg alles ees.

Kindlasti on teil aias mõni peenar või nurgake, mis teid eriti õnnelikuks teeb, olgu selleks roosipeenar, lopsakad lilleamplid või valmivate viljade all lookas marjaaed. Et saaksite oma rõõmu ka teistega jagada, ootab Maa Elu lugejate pilte suvisest aiast. Hea, kui lisate pildile ka nipi, kuidas taimi poputate.

Maa Elu avaldab pilte oma veebis, valik neist jõuab paberlehte. Kõigi saatjate vahel loosime välja auhinnad.

Pilte ootame 20. juulini aadressil maaelu@ajaleht.ee.

Õieilu ka kasvuhoones

Meeli aiast Viljandimaal leiab kauneid õisi peenralt, aga ka kasvuhoonest. Miks mitte rõõmustada ka kaunite õite üle triiphoones?

Ilu ei mahu pildile

“Nagu ikka, ei mahu kogu aia õied ühele pildile, aga väikese aimduse saab sellegipoolest. Õisi jätkub tal varakevadest hilise sügiseni. Taimi turgutab ta peamiselt omast käest võtta oleva kõdusõnnikuga, peenraid kaevab ja rohib ise,” kirjutas Airi Vendla oma ema Viljandimaal asuva aia kohta.

Päästetud roosid

Tereese Krusel kaevas roosa peenraroosi eelmisel kevadel roosipeenrast üles, sest taim oli kidur ja igerik. "Sammusin juba prügimäe poole, kui mõtlesin, et lavendli kõrval on väike nurk, ja istutasin selle "rootsu" sinna. Tulemust nägin sel aastal - sooloesineja!," kirjeldas ta, kuidas peenraroos 'Sexy Rexy' teda sel aastal üllatas. "Vahel tuleb prügimäega hirmutada!" lisas ta lustlikult.

Ajatu ilu

Marju Lepmetsa roosipeenras on koguni 40 istikut. "Igal kevadel segan peenrasse mulla sisse hobusesõnnikut ja nii nad kasvavad," sõnas ta.

Marju Lepmetsa roosid. Foto: Marju Lepmets

Aed, mida naudivad nii inimesed kui tolmeldajad

Viljandi asuv koduaias on aga valendamas kirikakramuru. Aiaomanik Jüri Laurson kirjutab: “Inimesed on alati tajunud oma seost loodusega ja selle elurikkusega. Me kuulume loodusesse ja elame selle keskel ja meil kõigil on võimalus looduse ilu nautida. See aga nõuab inimeste järjekindlat teadlikku tööd ja tegutsemist. Oma koduaias oleme silmarõõmuks loonud looduliku elurikkusega aeda, kus säiliks rõõmus lillemuru ja oleks võimalus elada ka putukatel ja linnukestel. Tänapäeval on loodusrikkuse ja selle ilu tunnetamine niivõrd muutunud, et ei osata sageli looduslikku ilu hinnata."

Juba vanast ajast on teada, et ilu on vaataja silmades, ja paljud peavad kirikakart tüütuks ja püüavad sellest lahti saada.

Ta selgitas, et õitsva muru rajamine ei olegi nii lihtne ja see võtab mitu aastat aega, enne kui areneb kaunis õitsev looduslik muru. "Mina rajasin oma aeda kena mitmevärvilise kirikakra muru. Kirikakart nimetatakse rahvakeeli ka margareetaks, roosmariinheinaks. Meie aias kasvab nii valgeid, heleroosasid kui ka tumeroosasid, isegi punaseid kirikakraid. Nii ilus mitmevärviline kirikakra muru teeb lausa meele rõõmsaks ja silm lausa puhkab eriti päiksepaistelistel päevadel. Kirikakra õitsev muru on siis ilus, kui teda vajadusel niidetakse. Peale niitmist kasvab kiiresti uus ja veel rikkalikumalt õitsev muru. Eriti rõõmsalt lendavad õielt õiele meie aias elutsevatele maameesilased ja teised mee ning nektari huvilised. Juba vanast ajast on teada, et ilu on vaataja silmades, ja paljud peavad kirikakart tüütuks ja püüavad sellest lahti saada. Meie sõbrad ja tuttavad käivad kirikakra õitsemise ajal seda hoopis imetlemas,” sõnas ta.

Laste kingid aias

Lillenurgake Laekveres Kuusiku talus, mida on hoolega kastnud ja väetanud Malle Habakuk. Aias õitsevad laste kingitused.

Roosid ja elulõng

Sirje Viimsalu saatis meile fotod roosist 'Augusta Luise' ja elulõngast 'Piilu'.

Peenraroos 'Augusta Luise' Foto: Sirje Viimsalu

Õisi rohkem kui mahuks fotodele

Nende kaunite õite omanik on Hele Külaots Põlvamaalt Tilsi külast. “Ei jõua küll kõiki üles pildistada, kuna neid on palju,” vahendas pildid saatnud Hele lapselaps Kristel. Tema sõnul poputab vanaema oma taimi nii kevadel kui ka suvel väetisega. Sügisel lõikab õigel ajal maha.

Hele Külaotsa lillepeenar. Foto: Kritsel Külaots

Südamlik mälestus

Riina Juvanen aias õitseb selline elulõng. “Praegu võiks teda kutsuda ka elu lõngaks. Sain selle taime oma healt sõbrannalt Allilt, kes juba mitmed aastad elab vaid mälestustes. Tema auks on see ka sel kuumal suvel täisõides,” kirjutas Riina saateks.

Kahemeetrised liiliad

Mati Erik saatis foto tõeliselt pikaks sirgunud kuningliiliatest. Kui mees ise on 1,8 meetrit pikk, siis kuniglike lillede pikkuseks mõõtis ta 2 meetrit ja 10 cm.

Roosid saavad tervituse igal hommikul

Nende imeilusate ronirooside omanik on Mare-Vanda Sõel Kilingi Nõmmest. Mare-Vanda tervitab neid igal hommikul ja pakub neile kohvipaksu.

Lemmiknurk aias

Heldi Rahnel saatis fotod oma lemmiknurgast aias. "Kevadel väetan pikatoimelise väetisega, eemaldan närtsinud õied ja hostal kohe kõik õied. Praeguste ilmadega olen paar korda korralikult kastnud," lisas ta.