Esimene suvilavarguste laine jäi tänavu ära

Foto: Margus Ansu / Postimees

Tavapäraselt juunis tipnev suvilavarguste hooaeg jäi erakordse aasta tõttu praktiliselt ära, näitab rahvusvahelise turvaettevõtte Rapid Security analüüs.

Kui varasemal viiel aastal registreeris politsei teises kvartalis keskmiselt 27 suvilavargust, siis tänavu registreeriti vaid neli.

"Suvilavargaid ahvatleb enim suve ja sügise algus, kui inimestel on kolimine pooleli - ise elavad veel poolenisti linnas, aga väärtuslik tehnika on juba suvilas," selgitas turvaekspert ja Rapid Security juhataja Vallo Põldma. "Tänavu koliti aga suvilatesse juba esimeste soojade ilmadega sisse ja varastele meeltmööda ajaakent ei tekkinudki."

Tänavu koliti aga suvilatesse juba esimeste soojade ilmadega sisse ja varastele meeltmööda ajaakent ei tekkinudki.

Tavapäraselt sagenevad suvilavargused juba märtsis, kuid tippkuudel juunis ja oktoobris pannakse toime ligi veerand kogu aasta suvilavargustest. Suurimas ohus on seejuures Harjumaa ja Ida-Virumaa suvilad. "Enim himustavad vargad saaki, mida on kerge kaasa haarata ja lihtne turustada," märkis Põldma. "Vargad ei sihi mitte tühje suvilaid, vaid üritavad pererahva magades või eemal, kasvõi aias viibides, hoovist või lukustamata uksest rahakoti või nutiseadme kaasa haarata."

Kuigi enamiku suvilavarguste puhul jääb kahjusumma alla 500 euro, kasvab juunis ja oktoobris ka suuremate, 500-5000 eurose kahjuga varguste osakaal. "Viimase viie aasta kuritegude statistika kinnitab veenvalt, et varastatakse neist suvilastest, mis on valveta," rõhutas Põldma.

"Kurja koera järel on tõhusaim kaitse murdvaraste eest nähtav ja toimiv videovalvesüsteem. Sajast varguse ohvriks langenud suvilast 96 olid ilma videovalve või signalisatsioonita. "