Paar soovitust: kuidas äikese tulekut ennustada

Läheneva äikese tunnus on veel see, et pilved asuvad väga mitmel kõrgusel ja õhukihiti on pilvede liikumissuund erinev. Foto: Arvo Meeks

Rekordiline juunipalavus sai jaanipäevaga ümber ja jätkus mõõdukama soojusega. Ilmamuutusega kaasnes paljudes kohtades äike, mis põhjustas kohati ka kahjusid, Harjumaa idaosas teatati hiidrahest. Äikest lubatakse rohkemal või vähemal määral peaaegu iga päev, kuid äike on nii ettearvamatu, kus on ja kus pole. Seetõttu võiks abiks olla mingi võimalus, kuidas ise äikest ette näha – näiteks kohalikud tunnused.

Äike seostub alati rünksajupilvedega (välke võib küll olla ka lumetormides, kus pole rünksajupilvi), seega tuleks otsida rünkpilvi. Labiilse õhumassi korral on rünkpilved kiiresti muutuvad, sageli kõrge torni või mäe taolised. Kui ülemised tipud hakkavad laienema, on kaetud looritaolise moodustisega või jäätuvad (tekib kiudpilvede omaga sarnane struktuur), on hoovihm tõenäoline. Jälgida tuleb sel juhul muidugi pilvede hulka ja liikumise suunda, et teada, kas sademeid on oodata või mitte.

Läheneva äikese tunnus on veel see, et pilved asuvad väga mitmel kõrgusel ja õhukihiti on pilvede liikumissuund erinev. See kehtib eeskätt saartel ja rannikul. Sisemaal võib selle tunnusega nii ja naa olla. Kui säärase ilma korral on märgata rünkpilvede suurenemist või tekkimist, on äike üsna tõenäoline.

Öist äikesevõimalust näitab sageli rünk- või suurte kihtrünkpilvede püsimine õhtul, ilusa ilma korral need kaoksid öö saabudes. Samuti tekivad vahel enne öist äikest silmapiirile suured rünkpilved või isegi rünksajupilved, mõnikord näitab see äikest järgmisel päeval.

Tähelepanelik vaatleja saab äikest ennustada veel spetsiifiliste tornjas-sakmeliste kõrgrünkpilvede abil (Altocumulus castellanus). Need on kõrgel asuvate rünkpilvede read, mis tekivad sageli enne järsku või suurt ilmamuutust, kuid sooja õhumassi sees. Kui neid on vähe ja hommikul, ei pruugi nende olemasolu midagi kindlat viidata. Kui neid on palju, nad muutuvad kiiresti ja on iseäranis lopsakad, siis on ilmamuutus tõenäolisem.

Kui kihtpilved kaovad ja neid asendavad lehvikutaoliselt silmapiirilt ilmuvad kiudpilved, siis on äike ja hoovihmad tõenäolised. Seda nimetatakse selginemis­efektiks: päev võib olla alguses pilvine, aga ühel hetkel madalad pilved kaovad, jäävad järele kiudpilved või eemal moodustuvad rünkpilved, mis hakkavad suurenema ja lähenema.

23. juunil registreeriti „kõikide aegade” juuni kuumarekord Eestis: 34,6 °C Narvas. On märkimisväärne, et juuni teadaolev rekord registreeriti ka Kanadas, kui Briti Columbias Lyttonis oli 27. juunil 46,6 °C (!). Jaanipäevast on püsinud Harju keskmine või sellest soojem ilm ja muutusi selles osas ei ole ette näha, juuli tuleb soe. Probleemiks on kindlasti kuivus ja metsade tuleohtlikkus.