Kuigi iga-aastane jaht esimesele kukeseenele läks lahti juba enne jaanipäeva ja seenesõbrad postitavad sotsiaalmeedias fotosid esimestest leitud seentest, ei soosi praegune leitsak ja kuivus aeglase kasvuga kukeseent. Nii võib sel aastal paljude lemmikseeni kesksuvel üsna vähe olla.
Kuivus ja kuumus jätavad kukeseenesaagi napiks
Mükoloog Leho Tedersoo selgitas, et kukeseenesaak sõltub sellest, kui palju suvel vihma tuleb. „Kukeseened tulevad välja juba jaanipäeva paiku, paiguti isegi varem. Aga praegune südasuvine kuumus kuivatab tärkavad viljakehad kohe ära. Kui püsib natuke niiskust, siis on lootust, et neid tänavu saab, aga kui on pikalt kuiv, ega need suvel suureks ei kasva,” selgitas ta.
Kui püsib natuke niiskust, siis on lootust, et neid tänavu saab, aga kui on pikalt kuiv, ega need suvel suureks ei kasva.
Kukeseene viljakehad kasvavad võrreldes teiste seentega aeglaselt. „Vähemalt nädal aega järjest või kaks nädalat peab olema vihmane ilm, et kukeseened saaksid kasvada suureks. Teiste seentega on lihtsam. Need tulevad nädal aega pärast vihma välja ja kasvavad kiiresti,” rääkis ta.
Tedersoo lisas, et kindlasti on Eestis paiku, kus sel aastal on rohkem sadanud, kuid nüüdseks on needki alad uuesti kuivamise ääre peal. „On olnud tuulised ja soojad ilmad,” põhjendas ta. „Kui kuskil veel on lisaks juuni lõpu äikesevihmadele sadanud, siis seal on rohkem lootust leida.”
Kuivas kuuse- või männimetsas pole neid Tedersoo sõnul mõtet otsida, küll ehk mõnest niiskemast lehtmetsast.
Mida aga metsadest juulis veel korjata? „Kui tuleb vihma, tulevad esimesena välja pilvikud ja kasepuravikud,” ütles mükoloog.
Kui rääkida augustist-septembrist, mis seenesõpradele alati magus korjeaeg, ei saa Tedersoo sõnul praegu ennustada, kas seenesügis tuleb külluslik või mitte. Küll aga paneb ta südamele, et südasuvisel ajal tuleb eriti just linnaparkides välja rohkelt punakaid narmasnutte, mis on väga-väga mürgised. „Neid ärge kindlasti korjake!” hoiatas ta.