Uuring: keskkonnasõbralike toodete eest ei olda valmis rohkem raha maksma

maaelu.postimees.ee
Copy
Inimeste osakaal, kes on valmis tegema mööndusi elustiilis, et olla keskkonnasõbralik, on kasvanud ligi 10 protsenti. Samas on vähenenud valmidus keskkonnasõbralike toodete eest rohkem maksta.
Inimeste osakaal, kes on valmis tegema mööndusi elustiilis, et olla keskkonnasõbralik, on kasvanud ligi 10 protsenti. Samas on vähenenud valmidus keskkonnasõbralike toodete eest rohkem maksta. Foto: Elmo Riig

Viimasel aastal on hüppeliselt ehk kolmandiku võrra kasvanud e-kauplusest toitu ostvate inimeste osakaal, selgub Kantar Emori viimastest ostukäitumise seireuuringust.

Uuringu andmetel eelistab kodumaist toidukaupa enda sõnul 80 protsenti eestimaalastest, kuid keskkonnasõbralike toodete eest ei olda valdavalt siiski valmis rohkem raha kulutama.

Tänasel uuringuesitlusel rõhutas Toiduliidu juht Sirje Potisepp, et kriisiaasta tõestas kohaliku toiduainetööstuse olulisust ning häälestas tarbijad e-poodide kasutamisele.

„Toidutootjad on tulnud kriisiga väga hästi toime. Kriisiplaanid toimisid, kuigi need koostati täiesti uudses olukorras ning teadmata, kaua kriis kestab. Sealjuures uuringutulemused näitavad, et eestimaalased eelistavad endiselt oma toidulauale soetada kodumaist toitu,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Kriis kehtestas sealjuures ka e-kaubanduse kui uue normaalsuse toidukaupade soetamisel, kasvatades e-ostlejate osakaalu kolmandiku võrra ehk 31 protsendini elanikkonnast.“

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voogi sõnul eelistab kodumaiseid toiduaineid hoiakuliselt ligikaudu 80% Eesti elanikest ning oste tehakse üha enam teadlikult ette planeerides.

„Toidukaupade ostunimekiri on inimestel reeglina tehtud enne poodi sisenemist ning kõige läbimõeldumad otsused puudutavad piima, õli ja lihatooteid. Peamiselt hinna põhjal tehakse valik kõige sagedamini juustu ning kõige harvem valmistoitude näiteks puljongi, kastmete, küpsetiste ja lastetoitude puhul,“ selgitas Aivar Voog.

Samas on vähenenud valmidus keskkonnasõbralike toodete eest rohkem maksta.

„Inimeste osakaal, kes on valmis tegema mööndusi elustiilis, et olla keskkonnasõbralik, on kasvanud ligi 10 protsenti. Samas on vähenenud valmidus keskkonnasõbralike toodete eest rohkem maksta,“ lisas uuringuekspert.

„Ligi 40% vastanutest hindavad oma toitumisharjumusi tervislikuks ning see on püsinud eelmise aastaga samal tasemel.“

“2020 oli toidu- ja esmatarbetoodete e-kaubanduses kindlasti ajaloo kõige kiirema arenguga aasta, kui piirangutest tingitult üleöö drastiliselt kasvanud nõudlus sundis kiiresti reageerima, ootamatusi käigu pealt lahendama ning ka kauplejana mitmekordselt kasvama,” rääkis uuringu esitlusel Barbora.ee tegevjuht Kirke Pentikäinen. “Eriolukorra väljakutsete kõrval iseloomustasid aastat ka valmistumine teiseks laineks, võimekuse kasvatamine ning planeerimine selliselt, et vältida ülekoormusi. Lisaks toimus ka kliendiprofiili selge nihe, kus märkimisväärselt on kasvanud näiteks nii meeste kui ka vanema eagrupi osakaal.”

  • Esmakordselt uuris Kantar Emor ka Eesti toidutoojate spontaanset tuntust, sealjuures kõige tuntumateks on suured liha- ja piimatööstused. Iga teine vastaja nimetas spontaanselt Rakveret / HKScani, järgnevad Tere, Alma ja Maks&Moorits / Atria.
  • Kantar Emor viis uuringud „Jaekaubanduse seire“ ja „Ostukäitumise seire“ läbi 2020. aasta septembris ja oktoobris veebiküsitlusena 15-74aastaste Eesti elanikkonna seas.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles