Sügavkülmik on muutunud meie kodude asendamatuks „sahvriks”, kuhu hooajal värskeid marju-köögivilju varuda, et neid aasta ringi süüa. Samuti säilitada liha ja kala, aga ka valmistoitu, jäätisest rääkimata. Aga kas valida vertikaalne sügavkülmkapp või horisontaalne sügavkülmkirst?
Kas valida sügavkülmkapp või sügavkülmkirst?
Kui ruumi napib, siis vertikaalset sahtlitega sügavkülmkappi õnnestub hõlpsamini kööki või abiruumi paigutada, sest need on kitsad ja kõrgus jääb vahemikku 50 kuni 195 sentimeetrit. Nii et väiksema mudeli võib tõsta kasvõi tööpinna peale.
„Püstiseid sügavkülmkappe saab sulatada nii käsitsi kui ka automaatse sulatusega, kuid horisontaalsetel sügavkülmkirstudel automaatse sulatamise võimalust ei ole,” selgitas Euronicsi suurte kodumasinate tootejuht Urve Talvistu.
Kirste on meie kaubandusvõrgus mahu poolest sajast liitrist peaaegu 600 liitrini. Talvistu tõi võrdluseks, et kui 195sentimeetrise püstise sügavkülmiku maht on 360 liitrit, siis suures kirstus on ruumi 572 liitri jagu. „Püstist nii suure mahutavusega ei leia. Kui oled jahimees või tahad osta sügisel terve sea ja külmutada suuremad tükid, siis on kirst optimaalsem valik,” nentis Talvistu.
Küll aga rõhutas ta, et kui on soov suuremaid koguseid korraga sügavkülmutada, siis tuleb arvestada konkreetse masina külmutusvõimsust. „Kui näiteks on kirjas, et külmutamisvõimsus on 26 kg 24 tunni jooksul, siis ei tohi seda ületada,” selgitas Urve Talvistu.
Sügavkülmkirstude seas on ka mudeleid, mida saab kasutada jahekastina ehk temperatuuri saab reguleerida paari plusskraadini.
„Vabalt võib panna kirstu jahekasti režiimis ka peedid ja kaalikad hoiule, kus need säilivad kenasti,” soovitas Talvistu.