R, 9.12.2022

Kas valida sügavkülmkapp või sügavkülmkirst?

Katrin Uuspõld
, ajakirjanik
Kas valida sügavkülmkapp või sügavkülmkirst?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui ruumi ja sügav­külmutatavat kraami jagub, tasub valida sügavkülmkirst, need mahutavad 100 liitrist peaaegu 600 liitrini.
Kui ruumi ja sügav­külmutatavat kraami jagub, tasub valida sügavkülmkirst, need mahutavad 100 liitrist peaaegu 600 liitrini. Foto: Shutterstock

Sügavkülmik on muutunud meie kodude asendamatuks „sahvriks”, kuhu hooajal värskeid marju-köögivilju varuda, et neid aasta ringi süüa. Samuti säilitada liha ja kala, aga ka valmistoitu, jäätisest rääkimata. Aga kas valida vertikaalne sügavkülmkapp või horisontaalne sügavkülmkirst?

Kui ruumi napib, siis vertikaalset sahtlitega sügavkülmkappi õnnestub hõlpsamini kööki või abiruumi paigutada, sest need on kitsad ja kõrgus jääb vahemikku 50 kuni 195 sentimeetrit. Nii et väiksema mudeli võib tõsta kasvõi tööpinna peale.

„Püstiseid sügavkülmkappe saab sulatada nii käsitsi kui ka automaatse sulatusega, kuid horisontaalsetel sügavkülmkirstudel automaatse sulatamise võimalust ei ole,” selgitas Euronicsi suurte kodumasinate tootejuht Urve Talvistu.

Kirste on meie kaubandusvõrgus mahu poolest sajast liitrist peaaegu 600 liitrini. Talvistu tõi võrdluseks, et kui 195sentimeetrise püstise sügavkülmiku maht on 360 liitrit, siis suures kirstus on ruumi 572 liitri jagu. „Püstist nii suure mahutavusega ei leia. Kui oled jahimees või tahad osta sügisel terve sea ja külmutada suuremad tükid, siis on kirst optimaalsem valik,” nentis Talvistu.

Küll aga rõhutas ta, et kui on soov suuremaid koguseid korraga sügavkülmutada, siis tuleb arvestada konkreetse masina külmutusvõimsust. „Kui näiteks on kirjas, et külmutamisvõimsus on 26 kg 24 tunni jooksul, siis ei tohi seda ületada,” selgitas Urve Talvistu.

Sügavkülmkirstude seas on ka mudeleid, mida saab kasutada jahekastina ehk temperatuuri saab reguleerida paari plusskraadini.

„Vabalt võib panna kirstu jahekasti režiimis ka peedid ja kaalikad hoiule, kus need säilivad kenasti,” soovitas Talvistu.

Töötab ka külmas ruumis

Kui aga toas ei ole ühtegi sobilikku kohta, kuhu sügavkülmik paigutada ja valikus on ainult garaaž või mõni muu ruum, kus temperatuur talvel miinusesse võib langeda, siis viimastel aastatel on tulnud valikusse mudeleid, mis on loodud töötama kuni 15 miinuskraadi juures.

„Kui miinuskraade on pikemalt, võib tekkida kirstu ümber kondensaat, kerge härmatis, aga masin tuleb sellega toime,” täpsustas Urve Talvistu. „Küll tuleb jälgida, et ventilatsiooniavad ei oleks kaetud ning teistest esemetest ja seinast oleks sügavkülmkirst vähemalt paarkümmend sentimeetrit eemal. Samuti peaks kirstu all olema pind vaba, et õhk saaks ringelda.”

Olgu tegemist ükskõik mis tüüpi sügavkülmikuga, paigaldada tuleb see tasasele aluspinnale ja aeg-ajalt ventilatsiooniavasid tolmust puhastada.

Kui ruumi napib, siis vertikaalset sahtlitega sügavkülmikut õnnestub hõlpsamini kööki või abiruumi paigutada, sest need on kitsad ja kõrgus jääb vahemikku 50 kuni 195 sentimeetrit.
Kui ruumi napib, siis vertikaalset sahtlitega sügavkülmikut õnnestub hõlpsamini kööki või abiruumi paigutada, sest need on kitsad ja kõrgus jääb vahemikku 50 kuni 195 sentimeetrit. Foto: Shutterstock

ASi Ottender&Valgemäe keti Kodumasinad müügijuht Marko Kallaspoolik märkis, et jahedasse ruumi paigutatud sügavkülmiku puhul ei saa siiski kõrvale jätta fakti, et keskkond ei pruugi olla seadmele parim. „Kõikuv temperatuur, suurem õhuniiskus – need on tegurid, mis suurendavad korrosiooniohtu. Kuid kahtlemata saavad miinuskraadides töötamiseks konstrueeritud sügavkülmikud oma ülesannetega kenasti hakkama. Seadme väljatöötamisel ja koosteosade valikul on selliste ekstreemsemate oludega juba arvestatud,” selgitas Kallaspoolik.

Härmatis tahab sulatamist

Olgu mudel milline tahes, aeg-ajalt tuleb seda puhastada ja sulatada. Marko Kallaspoolik ütles, et isegi kui tegemist on no-frost tüüpi sügavkülmikuga, kust kambrisse sattuv niiskus välja ventileeritakse ja härmakihti põhimõtteliselt ei teki, on sedagi vaja aeg-ajalt välja lülitada ja puhastada. Üldjuhul piisab, kui teha seda kord paari aasta jooksul. „Uut seadet soetades soovitan kindlasti võtta aega ja lugeda kasutusjuhend läbi, sealt leiate olulist teavet nii seadme efektiivse kasutamise kui ka hooldamise kohta. Üsna tihti kipub minema nii, et juhend võetakse pihku alles siis, kui on tekkinud probleem,” rääkis Kallaspoolik.

Urve Talvistu ütles, et juba õrn härmatisekiht on signaal, et kodumasin tahab sulatamist saada, vastasel juhul hakkab tekkima jää ning see paneb seadme rohkem voolu tarbima.

Sulatamiseks tuleb juhe seinast välja võtta, sees olev kraam kokku kuhjata ning külmapatareidega aidata neil temperatuuri hoida või pakkida näiteks mitmekihilise ajalehe sisse ja panna sulatamise ajaks tavakülmikusse.

„Püstises sügavkülmikus ei maksa kohe sahtleid välja tõmmata, sest kui härmatis, või veel hullem, jää on tekkinud, siis võib sikutades kasti katki teha. Ka ei maksa mõne terariistaga hakata jääd kangutama,” rääkis Talvistu ja hoiatas, et aurupuhastus on jää sulatamisel keelatud.

Kui härmatis kadunud ja veenired mõnda anumasse püütud, tasub pinnad pühkida üle õrna nõudepesuvahendi lahusega niisutatud lapiga. „Tihendid pühkida ja kuivatada samamoodi. Mingil juhul ei tohiks tihendeid õlitada, sest need muutuvad nõnda poorseks,” selgitas Talvistu.

Kirstudel on aga põhjas kork, kust vesi välja valgub – kandik tuleks augu alla lükata.

Kui külmik on sulanud ja puhas, tuleks enne toiduainete tagasi paigutamist seade uuesti üles külmutada, et kamber saavutaks võimalikult kiiresti vajaliku säilitamistemperatuuri.

Kõiki toite külmutada ei saa

Mõistlik oleks toitu paigutades teha enda jaoks süsteem ning markeeringud, et ust või kaant avades saaks vajaliku portsu ruttu kätte – mida vähem sooja õhku sügavkülma sisemusse jõuab, seda parem, sest siis tekib ka vähem härmatist.

„Mõningatel sügavkülmikutel on olemas ka kiirkülmutusfunktsioon, mis langetab temperatuuri järsult, et jahutada kiirelt maha ostetud toidukogused. Säilivad vitamiinid ja samal ajal kaitstakse juba külmutatud toiduaineid sulamise eest. Küll tuleb aga planeerida: suurte koguste korral 24 tundi enne toidu kappi panemist ja väikeste koguste korral kuus tundi varem peab funktsiooni sisse lülitama. Siis võtab külmik maksimaalse külma sisse, 24–26 miinus­kraadi ja külmutab toidu kiiresti läbi,” kirjeldas Urve Talvistu.

Paljudel mudelitel on ka külmutusalus, millega saab marju ühe kihina külmutada, et need kokku ei kleepuks, ja juba külmununa karpi või kotti pakkida.

Talvistu soovitas võimalusel kasutada ka vaakumpakendamist ja hoiatas, et külmikusse ei pandaks gaasilisi jooke – need võivad lõhkeda. „Sügavkülma ei panda neid köögivilju, mida süüakse toorelt: redis, salatid, viinamarjad, aga samuti jogurt, hapukoor,” nimetas ta. „Kindlasti ei tohi panna sügavkülma sooja toitu, vaid ainult jahutatud. Samuti ei tohi sulatatud toitu teist korda külmutada.”

Üks ebameeldivamaid asju, mis sügavkülmikut võib tabada, on voolukatkestus. Urve Talvistu ütles, et kui see on lühiajaline, pole probleemi, sest sügavkülmik suudab oma temperatuuri hoida 30 kuni 40 tundi. Kui aga elekter lahkub kauemaks, tuleb toiduga midagi ette võtta. Kõige kurioossem näide elust enesest on Talvistu praktikas selline, kus klient otsustas vooluta jäänud sügavkülmiku koos seal riknema läinud toiduga ära visata ja ostis uue asemele...

Kui mingi ootamatu saatuselöök sügavkülmikut ei taba, siis tootjate andmetel on selle kodumasina keskmine eluiga kümme aastat.

Tehnika areneb pidevalt, Talvistu sõnul on sügavkülmiku üks uuematest mudelitest selline, mille funktsioone saab wifi teel juhtida ehk ei pea minema keldris asuva sügavkülmiku juurde, vaid saab wifiga selle temperatuuri reguleerida ja funktsioone sisse-välja lülitada.

Uus energia­märgistussüsteem

Marko Kallaspoolik juhtis tähelepanu, et tänavu kevadel muudeti Euroopa Liidu direktiiviga energiamärgistussüsteemi. „Kui inimesed olid siiani harjunud, et parimad energiaklassid on A++, A+++, siis uue reeglistikuga on plussid ära kaotatud ja klassifitseerimine käib vaid tähtede põhjal A...G. Nii võib näiteks varem A++ energiaklassi omanud külmiku ukselt vastu vaadata uus energiamärgis, millel vastav tähis hoopis E. Aga sellest ei maksa ehmuda, sest toode on sama efektiivne kui enne. Tähistuse süsteemi ja arvutusmetoodikat otsustati lihtsalt muuta ja tehti seda teatava varuga. Praegu ei tohiks tootjatel veel selliseid külmikuid olla, mis suudaksid täita uue süsteemi A- või B-klassi normatiive. Aga eks tehnika ju areneb,” selgitas Kallaspoolik.

Märksõnad
Tagasi üles