Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Põllumajanduskoda: ÜPP kokkulepe peab arvestama Eesti eripäradega

Roomet Sõrmus. FOTO: Tairo Lutter

Eesti põllumehed ootavad täna Luksemburgis toimuvalt ELi põllumajandusministrite kohtumiselt kokkulepet 2023-2027 aasta ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) osas, mis arvestab nii Eesti põllumajanduse struktuuri kui siinsete looduslike eripäradega.

Tänaselt ELi põllumajandusministrite kohtumiselt oodatakse heakskiitu kompromissile, mis saavutati möödunud reedel Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajate vahel.

„Vajame hädasti selgust ÜPP 2023-2027 reeglite osas, mis võimaldab aegsasti ette valmistada siseriikliku kava põllumajanduspoliitika elluviimiseks. Kuigi uus ÜPP tähendab põllumeeste jaoks juba kehtivatele reeglitele lisaks uusi ja kulukaid nõudmisi, siis on põllumajandusettevõtetele vaja selget arusaama tuleviku planeerimiseks ja muudatuste elluviimiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Kuigi uus ÜPP tähendab põllumeeste jaoks juba kehtivatele reeglitele lisaks uusi ja kulukaid nõudmisi, siis on põllumajandusettevõtetele vaja selget arusaama tuleviku planeerimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

„Kuigi põllumajandusettevõtete sissetulekud on niigi suure surve all, siis ÜPP esialgne kokkulepe näitab, et tulevikus tuleb hakkama saada suuremate kulude ja väiksemate toetustega. Põllumeestelt oodatakse veelgi suuremat panustamist elurikkuse hoidmisesse, kliimamuutuste leevendamisse ja loomade heaolu tagamisse. Keskkonnahoidu ja tootmise uuendamisse suudavad panustada vaid kindlal majanduslikul järjel olevad ettevõtted, mistõttu on oluline, et ÜPP rakendamisel valitseks hea tasakaal keskkonnameetmete ja sissetulekute kindlustamise vahel,“ rõhutas Sõrmus.

Tema sõnul vajame põllumajanduspoliitika meetmeid, mis aitavad kindlustada meie toidujulgeoleku ja siinse põllumajanduse tuleviku. „Kuigi ÜPP tuleviku osas on ELi tasandil otsused sisuliselt tehtud, siis oluline roll on tehnilistel detailidel ning üksjagu ebakindlust on jätkuvalt õhus. Suureks küsimuseks on näiteks, kuidas rakendada Eestis toetuste ümbersuunamist väiksematele üksustele nii, et sellest võidaksid just tootmisele orienteeritud peretalud,“ lisas ta.

Kodumaist toidutootmist hakkavad edaspidi tugevalt mõjutama ka ELi väliskaubanduspoliitika ja soov jõuda kliimaneutraalsuseni ning saavutada strateegia "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegia ambitsioonikad eesmärgid taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamiseks ning mahetootmise osakaalu suurendamiseks põllumajanduses. „Kõikidel nendel poliitikatel on kumulatiivsed mõjud meie põllumajanduse konkurentsivõimele, millest ei saa mööda vaadata,“ ütles põllumajanduskoja juht.

  • 25. juunil saavutatud esialgse ÜPP kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid vähemalt 25% põllumajanduse otsetoetuste mahust suunama nn kliima- ja keskkonnakavade rahastamiseks ning siseriiklike strateegiakavade koostamisel tuleb arvestada roheleppe eesmärkidega.
  • Vähemalt 10% otsetoetustest peab ümber jaotama väikeste põllumajandustootjate täiendavaks toetamiseks või rakendama selleks muid sobivaid meetmeid.
  • Maaelu poliitika vahenditest vähemalt 35% tuleb kasutada keskkonna- ja loomade heaolu meetmeteks ning keskkonnainvesteeringuteks.
  • Noorte põllumajandustootjate toetusmeetmete rahaline maht peab ulatuma vähemalt 3%-ni otsetoetuste summast.
  • Kokkuleppe peavad veel formaalselt heaks kiitma ELi nõukogu ja Euroopa Parlament.  
Tagasi üles
Back