Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Mulgimaa Peremäng juhatab tagasi meie juurte juurde
Esimene Peremäng viib laupäeval, 26. juunil Halliste kihelkonda

Kõpu jõe kaldal asuvas Rimmu külas saab osaleda päris ehtsal pesupäeval. FOTO: Taavi Bergmann

Mulgimaa Peremäng on lõbus koguperemäng, mis toimub läbi suve erinevais Mulgimaa paigus, et tutvustada meie juuri, külasid, talusid, põnevaid ja looduskauneid paiku ning ettevõtteid-kogukondi. Juba kuuendat korda toimuva peremängu ellukutsuja Jaanika Toome räägib, kuidas taoline vahva traditsioon sündis.

2021. aastal kannab Mulgimaal asuva Abja-Paluoja soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Säärane tunnustus on võimalus ja samaaegselt kohustus juhtida tähelepanu meie

Mulgimaa Peremängu ellukutsuja Jaanika Toome FOTO: Ülle Jukk

hõimurahvaste ajaloole, keelele, kombestikule ja kultuurile. Mis saaks olla parem, kui jutustada eestlaste ja mulkide lugu läbi võimaluse ise ajaloos kaasa lüüa, osaledes Mulgimaa Peremängus?

Vanavanaema Vabadussõjas

Jaanika juured on Mulgimaal, Paistu kihelkonnas. Tema vanavanaema Anna Kukk on Vabadussõja kavaler, kes maskeeris ennast meheks, et saaks osaleda Vabadussõjas ja võitluses Eesti iseseisvuse eest. Ta on üks kahest naisest, kes on saanud Vabadussõja risti.

„Mina ise olen täitsa Viljandi tüdruk,“ jutustab Jaanika. Viimased kaheksa aastat töötab ta Viljandimaa Arenduskeskuses. Elu on ta vahepeal viinud ka teistesse Eestimaa paikadesse, aga kui ettevõtlikul naisel sündisid lapsed, tuli ta tagasi kodukohta. Esimesel töösuvel osales ta Sangastes toimunud üritusel, kus kaartide järgi tuli läbi käia põnevaid paiku. „Kui huvitav oli näha, mida kohalikud teevad!“ meenutab Jaanika suve, millest hakkas idanema idee Mulgimaa Peremängu algatamiseks.

„Teadsin külamaju oma töö kaudu, samuti erinevaid tublisid mittetulundusühinguid. Külamajja tavaliselt ju möödasõitjad ei satu. Tulin suvepuhkuselt tagasi ja mõtlesin, et korraldaks midagi suvel, mis võimaldaks kampa võtta ka mu tollal 6- ja 8-aastased pojad,“ räägib Jaanika kaasahaaravalt oma kuu aasta tagusest hulljulgest mõttest.

Jaanika Toomele meeldib endale Mulgimaa võlu nautida rattaga sõites. FOTO: Ülle Jukk

Tänaseks pakub Jaanika ka ratta- ja bussimatku Mulgimaale. Tal ise valiks alati Mulgimaal kulgemiseks ratta. Just nii, et kui tunned head lõhna ninna tulevat, jääd seisma ja avastad, kuidas ristikhein lõhnab oivaliselt. Samuti on siis aega oma mõtetega olla ja saada vahetu kontakt kohalike mulkidega.

Viis päeva suvel

Nii sündiski 2015. aastal mõte korraldada Mulgimaa Peremäng, mis toimub suvekuudel viiel erineval päeval, sest Mulgimaal on viis ägedat kihelkonda. „Igale ajaloolisele Mulgimaa kihelkonnale on pühendatud oma päev, et just selle kandi elu-oluga põhjalikumalt tuttavaks saada, maitsta kohalikke maitseid ja nuusutada suvepäeva lõhnu,“ tutvustab Jaanika, kelle sõnul oli üheks peremängu käimatõmbavaks argumendiks see, et Mulgimaal on nii palju ägedaid kohti ja inimesi.

PEREMÄNG

Sel suvel toimuvad peremängud 26. juunil Halliste kihelkonnas, 3. juulil Tarvastu kihelkonnas, 10. juulil Helme kihelkonnas, 17. juulil Karksi kihelkonnas ja 7. augustil Paistu kihelkonnas.

Mitmed mängupunktid on täna, aastaid hiljemgi veel samad, mis varasematel aastatel. Inimesed on teretulnud ja saavad sel päeval tunda enda Mulgimaa kohalikena - mulkidena. Ajal, mil soome-ugri kultuuriaasta valguses pöörame tavapärasest enam tähelepanu oma kujunemisloole ja minevikule, annab Mulgimaa Peremäng võimaluse sidustada uut vanaga: „Mulle meeldib Helme kihelkonnas asuv Chaga Health eliksiiride tootmine, sest nad kannavad edasi vanu traditsioone, aga teevad seda innovaatiliselt. Nii soovime meiegi oma peremänguga- austada pärimust, aga leida mulkidele omaselt nutikaid viise selle edasi andmiseks ja inimeste kaasamiseks.“

Algus Halliste kihelkonnast

Selle suve esimene Mulgimaa Peremäng viib laupäeval, 26. juunil Halliste kihelkonda ning selle põnevatesse paikadesse. Kõpu jõe kaldal asuvas Rimmu külas saab osaleda päris ehtsal pesupäeval. „Ikka nii, et kaelkookude ja pangedega jõest vesi pesupalisse ja seebiga pesu pesema. Pesulaud on ka heaks abiliseks,“ räägib Jaanika võimalusest pesta pesu meie esiemade ja- isade moel.

Mulgi Külamuuseumis ja Uue- Kariste Rahvamaja meenutatakse kohalikku ajalugu ja kultuurielu. Tutvustatakse esivanemate töid museaalide ja tööriistade abil. Jaanika sõnul on võimalik teha erinevaid talutöid: vikatiga niita, kahemehesaega puid saagida, pesu nuiata, triikida ja pärast kokku lappida, heegeldada toolipatja, tattnina valgel aidas käia.

26. juunil avab oma uksed Kulla Leerimajas ka Mulgi Kultuuri Instituut, et tutvustada seal mulgi ja udmurdi kultuuri. Soome-ugri kultuuri kannab edasi udmurditar Ljudmila Ruukel, kelle eestvedamisel toimub perepetšide valmistamise õpituba ja muusikalised etteasted teeb Udmurdi ansambel Ošmes.

Kalda Mesila pakub võimalust saada osa mesilaste ning mesinike elust ja olust. Abja Päevakeskuses saab teha sauna jaoks kasevihtu, kududa oma triip Soome-ugri kaltsuvaiba sisse kangastelgedel, õppida tundma teravilju ja proovida kaaluda margapuu ehk päsmeriga. Raudteehuvilistel tasub sõita Veelikse külla, mida läbis kunagi kitsarööpmeline raudtee - Mulgi Ekspress. Praegu mööda raudteed rongid enam ei sõida, kuid mööda vana raudteetammi kulgeb Roheliste Rööbaste matkarada, mida mööda saab nii Mõisakülla kui Abja-Paluojasse. Laatre raudteejaamas saab kuulda põnevaid lugusid sellest ajast kui seal veel rongid sõitsid.

Vana kohtumine uuega

Jaanika räägib kõikidest tegevustest, ettevõtlikest külamajadest ja inimestest kaasahaaravalt ja südamlikult. „Minu jaoks on Mulgimaa Peremängul sidustamise ja lõimumise tähendus. Viia vana kokku uuega, samamoodi vanemad põlvkonnad ja inimesed noorematega,“ kirjeldab Jaanika peremängu olulisusust ja rolli tänases päevas. „Me peame viima noored ja vanad kokku, innustama noori ajaloo ja juurte vastu huvi tundma, austama seda, kust me tuleme. Samuti looma uusi vaatenurki ja tegevusi, mis meid tänasel päeval edasi viivad,“ rõhutab Jaanika.

Jaanika meenutab ühte humoorikat seika peremängu ajaloost, mida rääkis Piret Leskova. „Meiega käib kaasas üks legend. Korraldasime kamajahvatamise töötuba, kuhu tuli igati tubli pere. Jahvatavad hernest hernejahu, nisu-ja rukkijahu. Kõik vajaliku kamaks valmis, kui isa ühtäkki küsib, et kuidas me kamajahu teeme? Pärast oli nalja kui palju- mine neid mulke tea, võibolla kasvatavadki veel teravilja nimega kama,“ naerab Jaanika.

Tagasi üles
Back