Keskkonnale ohtlik pliimoon kaob tasapisi minevikku

Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits tohterdamas pliimürgistusega merikotkast. Pilt on illustratiivne. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Kahe aasta pärast on keelatud pliihaavlite kasutamine märgaladel. Maaülikooli loomakliiniku loomaarst Madis Leivits leiab, et mõistlikum oleks keelustada kohe kogu pliimoon – väheneks oht nii loomade kui ka inimeste tervisele, samuti jääks ära hulk bürokraatiat. Jahimehed ei vaidlusta, et pliimoonast loobumine on vajalik, kuid pelgavad, et kiirustades jääb riik ilma nii mõnestki jahimehest, kelle abi taudiolukorras või ulukite arvukuse reguleerimisel on ülioluline.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hiljuti sai Eesti Maaülikool jagada uudist, et veebruaris Räpinast leitud pliimürgistusega kotkas Maria naudib pärast ravi reisivabadust. Enamasti neil röövlindudel, kes toituvad pliimoonaga kütitud metsloomade jäänustest, nii hästi ei lähe. „Selle teema häda on see, et plii ohtlikkus on nii läbi uuritud, et ei tundu enam huvipakkuv mõne uue hädaga võrreldes. Näiteks uuritakse küll geenihaigusi, kuid viimati tehti Eesti inimestel raskmetallide biomonitooringut aastatel 1982–1987,” arutles Madis Leivits, miks venib mürgise aine keelustamine, kui lahendused on olemas.

Sügisel hääletas Euroopa Parlament pliihaavlite märg­aladel kasutamise keelustamise poolt – jaanuaris kehtima hakanud määrusega ei tohi 15. veebruarist 2023 pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada ning kaheksa aastat kehtinud veelindude pliihaavlitega küttimise keeld laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile, nagu hunt, metskits ja ilves, keda tohib küttida nii haavlite kui ka kuulidega. Samas on võimalik erisusena märgalarohketes riikides, nagu Eesti, kolmeaastase üleminekuajaga üleriiklikku pliikeeldu rakendada – need riigid peavad oma otsusest teada andma augustis.

Leivitsa sõnul on praegu olemas pliimoonale piisavalt alternatiive ja osaline plaan tekitab tema hinnangul juurde bürokraatiat ja paneb ametnikele kontrollikohustuse, seda enam, et pliimoona täielik keelamine on Euroopa tasandil juba menetlemises.

Veelinnujahis keelustati pliihaavlite kasutamine Leivit­sa sõnul juba 2013. aastal, kogu pliimoona keelustamist on arutatud aastaid, mistõttu on olnud jahimeestel aega kohaneda. „Kui kaheksa aastat hiljem on vastuargumendiks, et meil läheb aega vaja, sest relvad tuleb välja vahetada, siis see jutt on rohkem kui kaheksa aastat vana. Millega siis päriselt tegeletakse?” küsis ta.

Pikem üleminekuaeg

Eesti jäi hääletusel erapooletuks, soovides viieaastast üleminekuaega. Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks täpsustas, et pikem aeg oleks võimaldanud sujuvamat üleminekut – Eestis on umbes 15 000 jahimeest, kellest 10 000 on aktiivsed, ja viis aastat oleks olnud piisav, et hüljata antud mürgine aine kogu jahinduses.

Tagasi üles
Back