Nädala mõte: mürgine argipäev

Kui sageli me mõtleme, milline on igapäevaelu mõju meie tervisele? Foto: Aivar Aotäht

Meie igapäevaelus on lugematult asju, millest meie esivanemad alles sada aastat tagasi undki näha ei osanud. Maamajapidamistes ei olnud elektrit, rääkimata moodsast toidust, digitehnoloogiast või kõikvõimalikest mugavustest.

Kui sageli me sellele aga mõtleme? Või hoopis sellele, mis mõju on tänapäevasel elul meie tervisele? Täna saab Maa Elust lugeda, kuidas keskkonnale ohtlik pliimoon tasapisi minevikku kaob. Suuremat pahandust teeb see looduses, kus pliimoonaga kütitud metsloomade jäänuseid söövad röövlinnud sellest mürgituse saavad ja sageli surevad. Ent kui palju mõtleme sellele ulukiliha süües?

Isegi tabasin end mõttelt, kuidas arvan metsloomaliha olevat kvaliteetse, kuna mets on juba iseenesest puhas ja rikkumata keskkond. Ent kui uluk kütitakse pliid sisaldava kuuliga, siis pehme metall plii fragmenteerub ja levib 10–40 cm kaugusele laskeavast. Artiklis toodi näide, kus Rootsi meesjahimeeste hulgas oli vereplii 70% üle taseme, millega seostatakse tervisehädasid. Lisaks näeme sageli metskitsi ja -sigu viljapõldudel head ja paremat nautimas. Nemad ei vaata kuupäeva ega kellaaega, kas põldu on värskelt taimekaitsevahenditega pritsimas käidud või ei. Ja meie, inimloomad, usume, et sööme puhast kvaliteetset ulukiliha.

Tänase lehe tarbeks katsetasime toimetusega mitmesuguseid sääsetõrjevahendeid, sest sellist sääseuputust nagu tänavu ei mäleta enam ammu. Paraku on aga nii, et mida tõhusam vahend, seda mürgisem. Kui juba pakendil on kirjas, kuidas tegu on keskkonnale ja veeorganismidele väga ohtliku tootega, kui hästi see siis inimeselegi mõjuda saab.

Oleme kõiksugu uute vahenditega koos elanud lühikest aega ja nende mõju meie tervisele selgub kunagi hiljem. Kui teema on meie jaoks aktuaalne, tegeleme mõnda aega selle ennetamisega, näiteks jälgime, mida suust sisse ajame. Ent raske on tegeleda probleemiga, kui seda veel pole. Pealegi, kogu see parem kraam on alati kallim. Ilma pliita kuul on teisest poole kallim, mahetoidu hind on tavalisest märksa kallim, ka lastel kasutamiseks sobiv ohutum sääsetõrje maksab peaaegu poole rohkem.

Nii ei olegi ennetus lihtne ja ükski muutus ei sünni üleöö. Nii tasub alustada sammhaaval, kasvõi mõtlemisest: kas see, mida praegu tarbid, võib mõjutada sinu tervist. Sealt edasi tulevad järgmised muutused, sest ehkki on raske ennetada midagi, mis veel käes pole, on veel raskem siis, kui see kätte jõuab.