Silo on kohe nii palju, et jääb ülegi

Hea silo tegemisel on vaja paljude asjadega arvestada, üks tähtsam neist on jõuda silo augus kinni tallata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavuse kevade külmapoolsed ilmad on rohukasvule mõjunud väga hästi, kohe sedavõrd, et esimesest niitest tuleb silo mühinal. Kui nii edasi läheb, on vaja mõtelda, mida üleliigse siloga peale hakata, sest seda on hulga järel eelmisestki aastast.

Järvamaa Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa sõnas, et kevade külmad ilmad on rohukasvule hästi mõjunud. „Esimene siloniide annab lausa 60–70 protsenti kogu silovajadusest. Tõeliselt võimsalt on rohi kasvanud. Ju oli kevadine külm taimekasvule soodne, aga põllumehele tõi jälle muret, sest vana silo on nii palju järel, et nuputa nüüd, kuhu seda uut panna,” selgitas ta. Mehe häälest oli siiski tunda pigem rahulolu. „Siloaugud ei ole meil nii suured, et saab rohtu massiliselt sisse toppida, kuid esimese niitega saame hakkama, selle korjame kõik kenasti siloks,” kinnitas ta. Hea silo tegemisel on tarvis paljude asjadega arvestada, üks tähtsam neist on jõuda silo augus kinni tallata.

Silorull või siloauk

Teist aastat on Uusmaal silopallide tehnoloogia ja eelmisel aastal ta tegigi pallidesse palju silo, sest siis oli mure töölistega. „Kindlasti tuleb ka tänavu rulle teha, kuid eelistan silo auku tegemist. August tõstad silo muretult traktorile ja söödad, rulle annab söötmiseks lahti harutada, eriti talvel,” kõneles ta.