Viimsi Lihapood annab Saaremaa tootjatele võimaluse

Tiit Efert
Copy
Frank Kutteri juhatuse liikme Johanna Maripuu sõnul saab tegemist olema eeskätt toidukaupa müüva poega, kus suur roll on lihatoodetel, aga mitte ainult.
Frank Kutteri juhatuse liikme Johanna Maripuu sõnul saab tegemist olema eeskätt toidukaupa müüva poega, kus suur roll on lihatoodetel, aga mitte ainult. Foto: Tiit Efert

Kuigi Saaremaa tootjate esinduspoe loomine Tallinnas koroonakriisi tõttu nurjus, avanes neil võimalus oma toodangut müüa hoopis Viimsi Lihapoes.

2012. aastast on Saaremaa Koostöökogu jaganud kohalikele ettevõtjatele sinist märki tekstiga „Saaremaa ehtne toode”. Koostöökogul on 2019. aastast oma pood Kuressaare äärelinna menukas Auriga kaubanduskeskuses. Poe edu kannustas saarlasi avama esinduspoodi ka Tallinnas. See pidi toimuma 2020. aastal, kuid siis tuli koroona.

Saaremaa Koostöökogu tegevjuhi Koit Kelderi sõnul on poe avamine Tallinnas jätkuvalt aktuaalne ja otsitakse parimat võimalust Saaremaa tootjate ja toodete presenteerimiseks. „Lubadusi anda kahjuks ei saa ega julge,” sõnas Kelder.

Ootamatu võimalus

Tänavu kevadel ostsid aga saaremaise taustaga ja Raplamaal asuva Frank Kutteri lihatööstuse omanikud ära Tallinna lähistel Haabneemes asuva tuntud Viimsi Lihapoe. Kehtna-Nurmes asuval Frank Kutteril on kinnisvara ka Kehtnas ja plaan oli seal esinduspood avada. Kahjuks segas sedagi koroona, kuid siis tekkis võimalus soetada Viimsis juba sissetöötatud kauplus ning Frank Kutteri omanikud enam ei kahelnud.

Tegemist ei saa küll olema Frank Kutteri esinduspoega, sest aastakümneid kliente kogunud lihapoe tuntust pole mõtet kaotsi lasta. Kaubavalik saab lisaks Frank Kutteri tootevalikule olema märksa laiem. Siin tulebki mängu omanike Saaremaa taust. Saaremaa väiketootjatel on hea võimalus oma tooteid Tallinna piirkonnas turustada. „Iga väljund Saare maakonna tootjate toodangu müügiks on teretulnud ja väga oodatud,” lausus Koit Kelder.

Frank Kutteri juhatuse liikme Johanna Maripuu sõnul saab tegemist olema eeskätt toidukaupa müüva poega, kus suur roll on lihatoodetel, aga mitte ainult. Saare- ja Muhumaa tootjatelt on poes juba praegu müügil piimatooted, käsitööjäätis, õlu, kala, tomatikastmed, majonees ja äädikad. Saaremaine päritolu ei ole aga mingil juhul kauba müüki võtmise tingimus. „Tegelikult otsin tootjaid üle Eesti, eelistan väiketootjaid,” ütles Maripuu. Seega kõik väiketootjad, kes soovivad oma kaupa Viimsi Lihapoes müüa, võiksid ühendust võtta.

Kuna tegemist on ikkagi lihapoega, siis selles osas peab lett olema rikkalik, aga võimalikult eestimaine. Valikus on peale sealiha veis, lammas, vasikas, kana, part, küülik ja vutt. Plaan on koostööd teha Saare Ulukiga, et lettidele jõuaks ka metsloomaliha. Seegi Saaremaalt.

Aitab pildil olla

Saaremaa Mahemuna sai hiljuti valmis kauaoodatud majoneesi ja ühena esimestest kauplustest on see Viimsi Lihapoes müügil. „Praegu on katsetamisaeg, eks näeb, kuidas läheb,” sõnas kanafarmi omanik Tanel Tang. Tema kogemuse põhjal on väikepoodidega asjaajamine lihtsam ja paberimajandus palju väiksem kui suurte kettidega. Samuti on kokkulepped mõistlikumad ja mõlemad osapooled paindlikud.

Kuigi suur müük käib ikka suurtes poodides, ei saa väikeste mõju kaubanduses alahinnata.

Kuigi suur müük käib ikka suurtes poodides, ei saa väikeste mõju kaubanduses tema meelest alahinnata. „Seal on müüjal kliendiga personaalsem suhe, tal on aega suhelda ja ta jagab kliendile soovitusi, mida võiks liha kõrvale lisada,” rääkis Tang. Samuti hakkab väikses poes iga toode rohkem silma. Seega võib klient saada mõne väikepoest ostetud tootega tuttavaks ja hakkab seda hiljem ka suurest poest ostma. „Väikeste poodide kasu on kindlasti kaubanduses suurem, kui see väljendub nende käibes,” lisas Tang.

Saaremaal asuva Pähkla kalakasvanduse juht Taneli Leivat kinnitas samuti, et käibe mõttes võiks väiksed poed üldse kõrvale jätta ja keskenduda suurtele klientidele, ent väikepoed aitavad pildil olla.

Seni peamiselt restoranidele keskendunud kalakasvatus koroonakriisis kannatanud ei ole. Restoranide asemele tulid erakliendid. „Meie kala hinnatakse kõrgelt, sest me ei anna kvaliteedis järele ja järjekord on ukse taga,” märkis Leivat. Kalakasvatuse toodangut plaanitakse vähemalt kahekordistada, sest toodangu müügiga probleeme pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles