/nginx/o/2021/06/16/13851465t1h3cd3.jpg)
Laiemalt käsitletakse spinatina kõikide rohttaimede rohtseid võsusid, mis sobivad koos noorte lehtede või lehevartega kasutamiseks toidus – omletis, supis või kerges hautises. Paljusid spinatikultuure võib kasutada toorsalatites või smuutides, välja arvatud lobaoa noored võrsed, mis on toorelt mürgised ja vajavad mõneminutilist kuumtöötlemist. Kitsamas mõistes käsitletakse spinati all ainult aedspinatit (Spinacia oleracea).
Meil levinumad spinatikultuurid on aedspinat, aedmalts ehk Saksa spinat, aedportulak, Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik, aedoblikas, lehtpeet ehk mangold ja lobauba. Umbrohtudest kõlbavad spinatina kasutada hapuoblikas, noor kõrve- ja raudnõges, noor piimanõges, naat, aedmalts ehk hanemalts, tokkroosi ja kaheaastase kuningakepi teise aasta kevadised võrsed, suur teeleht ja kortsleht, aga ka takjate ja põldohaka kevadised võrsed.
Levinumatest lillekultuuridest sobivad spinatiks kõikide hostade kevadised võrsed, noor salatkrüsanteem enne õitsemist ja rebasheinad. Minu lemmikud on redisepealsed, mis pärast redisekoristust sageli ära visatakse. Tasub rõhutada, et redise lehed ületavad redist ennast toiteväärtuselt, näiteks on redises endas C-vitamiini 30 mg ringis 100 grammis, aga lehtedes 120.
Arvatakse, et spinatikasvatus sai alguse Iraani mägismaadelt. Tema looduslikuks esivanemaks võib pidada metsikult kasvavat Turkestani spinatit, mida tuntakse seal tülika umbrohuna. Euroopasse levis aedspinat islami vallutusretkede kaudu, olles algul kõrgema seltskonna roog.
/nginx/o/2021/06/16/13851466t1h776d.jpg)
On üheaastane kahekojaline rohttaim maltsaliste sugukonnast. Lehekodarik kasvab 20–50 cm kõrguseks, õisik kuni ühemeetrine. Seemnetest kasvab võrdsel hulgal nii emas- kui ka isastaimi. Emastaimed on köögiviljana väärtuslikumad, sest hakkavad hiljem õitsema ja annavad suurema lehesaagi. Lühikese kasvuajaga ja külmakindel taim, mis sobib kasvatada avamaal sõnnikut saanud kultuuri järel. Värske kompost ja liigne lämmastik kasvuaastal tuleb pigem kahjuks, sest nii tõuseb spinatis vabade nitraatide sisaldus.
Spinat ei ole valguse suhtes nõudlik. Eelistab keskmise raskusega kuni raskeid neutraalseid muldi. Seemned hakkavad idanema juba 4 ºC juures ja tõusmed taluvad 5–6 ºC külma, leherosett isegi kuni –10 ºC külma. Soodsam kasvutemperatuur on 15 ºC. Meil sobib kasvatada varakevadel ja sügisel, sest suvel kipub kiiresti õitsema minema. Uuemad ennakõidumiskindlad nn beebispinati sordid on ka suvel kasvatamiseks.
Varajase saagi saamiseks teha külvid sügisel novembris 3–5realise viirkülvina. Külve tavaliselt ei harvendata. Mahlaka lehesaagi saamiseks vajab sagedast kastmist, soovitatavalt üle päeva.
Sügisese saagi saamiseks külvatakse juuli lõpul või augusti algul, saaki saab siis septembris-oktoobris. Spinatit hakatakse koristama, kui tal on välja arenenud 6–7 lehte. Tärkamisest esimese saagini kulub 35–40 päeva. Levinumad aedspinati sordid on ‘Matador’, ‘Virofly’ ja ‘Gigante d’Inverno’ ning beebispinatitest ‘Boa’ F1 ja ‘Toucan’ F1.
Spinatit hinnatakse eelkõige suure raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu. Just neid, eriti viimast kahte napib eestimaisel toidulaual. Seega soodustab spinatitarbimine vereloomet ja sisesekretsiooni.
Spinatil on kõigi köögiviljade seas esikoht mineraalainesisalduses (2,6% toortuhka) ja magneesiumisisalduses (57 mg 100 grammi kohta). Spinati kuivaines on süsivesikuid 26% ja valkaineid 24%, temast rohkem sisaldab valku vaid aedhernes. C-vitamiini on spinatis 50 mg 100 grammis ehk ainult veidi vähem kui sidrunis. Mida jahedam suvi, seda rohkem on spinatis C-vitamiini.
Spinatis on küll palju vitamiine ja mineraale, aga ka oblikhapet, see seob organismis kaltsiumi, mis koguneb teravate kristallidena neerudesse ja kahjustab nende kudet. Aedspinatitoitudele on otstarbekas lisada piima või seda spinatitoidu kõrvale juua, sest piimas sisalduv kaltsium neutraliseerib oblikhappe.
Spinatit hinnatakse eriti Kesk-Euroopas ja Poolas, kus on isegi kombinaadid, mis töötlevadki peamiselt ainult spinatit. Ka meie kaubandusvõrgus on sügavkülmutatud spinatikuubikud aasta ringi saadaval.
Spinatit kasutatakse toitudes blanšeeritult ja seejärel püreestatult, aga ka mahlana ja toorelt salatites ning smuutides. Spinatit hoiustatakse sügavkülmutatult või konserveeritult.
Mina hindan spinatit roogades tema suure toiteväärtuse ja kiire valmimise tõttu. Lihtne spinatiomlett hommikul valmib kümne minutiga ja annab täiskõhutunde lõunani. Võtan ühe mehise peotäie aedspinatit või mingit teist spinatile sarnast taime ja lõigun selle peenteks ribadeks. Nüüd asetan panni tulele, lisan supilusikatäie võid ja peenestatud spinati ning kuumutan segu pidevalt segades paar minutit.
Võtan kaks kanamuna, löön need väikesesse kaussi lahti, lisan veidi kanamaitseainet, maitseks soola ja sortsu kohvikoort või piima ning klopin kergelt lahti. Valan segu spinatihautisele peale, segan korralikult läbi, asetan peale kaane ja kuumutan 6–8 minutit keskmisel kuumusel ning maitsev omlett ongi valmis. Talvel kasutan sügavkülmutatud spinatit, mida kulub pool klaasi (3–4 sügavkülmutatud kuubikut). Tõstan sügavkülmutatud spinati eelmisel õhtul sügavkülmikust harilikku külmikusse.
/nginx/o/2017/01/11/6243871t1h7f8a.jpg)