Uus raamat: Soome ökoprohvet pidas taimetoitlust ohtlikuks rumaluseks

Kalurina elatist teeninud Linkola veendumused võivad mitte meeldida või tunduda ülepingutatud, aga järele mõtlema panevad need küll. Foto: Tuomo Hurme

Inimene peab tagasi pöörduma põllunduse, küttimise ja koriluse juurde, teist teed ellujäämiseks pole, tõenäoliselt ongi juba liiga hilja.

Sellisel seisukohal oli Soome ilmselt tuntuim dissident, ökoterroristiks ja surma-apostlikski kutsutud Pentti Linkola. Elu säilimiseks peab inimliik tema sõnul naasma oma ökoloogilisse nišši ja rahvastik peab otsustavalt vähenema. Kõrge elatustase mitte ainult ei hävita loodust, vaid rikub ka inimese vaimu, keha ja kultuuri.

„Linkola mõtted on hoiatuseks neile, kes ühe suupoolega nõuavad mitmerealisi maanteid ja kultuuripaleesid, teisega aga kiruvad valitsust metsaraiete ja kliimamuutuste pärast. Või neile, kes usuvad, et kohe-kohe leitakse alternatiivne tehnoloogia, mis kliima- ja muud probleemid lahendab. Linkola rääkis juba kuuekümnendatel, et rohetehnoloogiad ei tule kunagi millegi asemele, vaid lisaks. Möödunud poolsajandile vaadates peab tõdema, et nii ongi läinud. Linkola säästuühiskonna programmi ilmumisest saadik (1987) on inimkond põletanud fossiilseid kütuseid rohkem kui kogu oma eelneva ajaloo jooksul,” selgitas Priit-Kalev Parts, kelle eestvõttel on eesti keeles jaanipäeva paiku ilmumas Pentti Linkola esseevalimik „Teisitimõtleja märkmed”.

Edasi minevikku?

„Kui peavoolurohelised näevad maailma probleemide lahendust taimetoitluses, siis Linkola pidas seda ohtlikuks rumaluseks – põhjamaistes tingimustes on taimse toidu tootmine väga energiamahukas, toidu importimine teiselt poolt maakera aga lausa kuritegelik. Loomse toidu osakaalu tuleb hoopis suurendada, süüa rohkem kohalike vete kala ja ulukiliha, sest metsloomade kasvatamiseks ei pea raiskama energiat. Kuna metsade raie tuleb niikuinii peaaegu lõpetada, siis metsloomade ja -lindude hulk looduses mitmekordistub,” tõi Parts Linkola tõekspidamiste kohta näite.