Riigikontroll: Maaelu Edendamise Sihtasutus jagas laene kriisimõjust sõltumata

Maaelu Edendamise Sihtasutuse kontor Viljandis. Foto: Elmo Riig

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on mitmel juhul jaganud COVID-19-kriisist tingitud mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha ettevõtetele, mis ise kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna üksnes seda, et pank neile raha ei laena.

Samuti ei teinud MES laene väljastades tihtipeale selgeks, kas laenuvajadus oli põhjustatud just COVIDi-kriisist. Auditi käigus tuvastas Riigikontroll veel, et sihtasutus on kohelnud laenutaotlejaid erinevalt, küsides mõnelt ettevõttelt üksikasjalikumat teavet kui teistelt.

Ehkki laenusaamise peamiseks eelduseks sätestati COVID-19 levikuga kaasnev kahjulik majandusmõju, tuvastas Riigikontroll, et kümne taotluse puhul anti laenu ettevõtetele, kes märkisid, et nemad ei ole viirusest tingitud kriisi mõju täheldanud. Sellistele taotlustele kulus 5 miljonit eurot laenuraha. Kokku jagati taotlejaile 86 miljonit.

Enam kui poolesaja laenu taotleva ettevõtte puhul piisas kriisi mõju tõestamiseks väitest, et pank ei laena ettevõttele raha.

„Enam kui poolesaja laenu taotleva ettevõtte puhul piisas kriisi mõju tõestamiseks väitest, et pank ei laena ettevõttele raha,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Paraku ei selgitanud sihtasutus välja, kuidas on laenuvajadus konkreetsetel juhtudel põhjustatud koroonaviirusest tingitud kriisist.“

Enamik neist rohkem kui poolesajast ettevõtetest (41) soovis ja sai investeerimislaene kokku 17 miljoni euro ulatuses. Nende hulgast 14-l laenu saanud ettevõttel käive kriisi ajal hoopiski kasvas ja see oli ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele esitatud finantsandmete põhjal ennustatav.

„Audit näitas, et sihtasutus ei kontrollinud tihtipeale ettevõtete väiteid, et nad pangast laenu ei saa või et panga pakutavad tingimused oleks ebamõistlikud,“ selgitas riigikontrolör Holm. „Samas oli just see, et ettevõttel ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata või see oleks ettevõttele liiga koormav, üheks laenu saamise eeltingimuseks.“

MESi praktika tõendamisel, et pangad ei ole nõus ettevõttele laenama, oli ebaühtlane. Kui mõni laenutaotleja esitas viis keelduvat otsust pankadelt, siis teine vaid ühe. Leidus neidki, kes jätsid info esitamata ja sihtasutus leppis sellega. Teisalt oli laenutaotlejate seas ettevõtteid, kellelt MES pankade keelduvate laenuotsuste esitamist otsesõnu nõudis.

„MESi töökorraldus ei taga menetluse läbipaistvust ega laenutaotlejate võrdset kohtlemist,“ leidis riigikontrolör Janar Holm. Riigikontroll juhib tähelepanu, et avalikku ülesannet täites on sihtasutus kohustatud põhjalikult selgitama laenu andmise ja keeldumise otsuseid, nagu haldusmenetlus seda ette näeb. Paraku jäid laenust keeldumise põhjused mitmel juhul ebaselgeks. Puudusid näiteks põhjendused, milles sisalduks faktiline ja õiguslik alus, kaalutlused, puudus vaidlustamisviide. Rahuldamata jäi 109 laenutaotlust, kõige sagedamini oli põhjuseks puudulik krediidivõime (30 juhul). Milles see seisnes, alati ei selgunud, kuna otsuses see ei kajastunud – järelduseks oli pelgalt näiteks, et „projekt on liiga riskantne“. Ettevõtteid teavitati otsusest sageli vaid telefonitsi.

Riigikontroll soovitas maaeluministril tagada, et Maaelu Edendamise Sihtasutus järgiks avaliku ülesande täitmisel haldusmenetluse põhimõtteid, teeks otsuseid läbipaistvalt ja põhjendaks neid faktiliste asjaoludega. Samuti soovitas Riigikontroll tagada sihtasutuse juhtorganite rollide lahusus sisekordade kehtestamisel ning kordades asjakohane reeglistik.

Lisaks soovitas Riigikontroll tõsta nõukogu järelevalve võimekust, luues selleks püsiva siseauditi funktsiooni kas nõukogu alluvuses või ministeeriumi korraldatuna. Lõpetuseks andis Riigikontroll soovituse määrata täpsemalt ja konkreetsete faktiliste asjaoludega kindlaks COVIDi mõju tunnused, kui MESi kaudu on kavas edaspidi rakendada COVIDi-meetmeid. Kui rakendatakse laenumeedet, tuleb määrata täpsemalt kindlaks, kuidas tõendada turutõrget.

Maaeluminister leidis oma vastuses samuti, et MESil tuli kohaldada haldusmenetlust vaid juhul, kui ta andis laene turutingimustest soodsamalt ehk koos riigiabiga.

Maaeluminister leidis oma vastuses soovitustele, et haldusmenetluse kohaldumine MESi nagu ka teiste riigi sihtasutuste tegevusele ei ole praegu veel üldiselt tunnustatud ja vaidlustamata seisukoht. Teema vajab riigis laiapindsemat arutelu ning seda ei ole õige teha vaid MESi tegevuse kontekstis. Maaeluminister leidis oma vastuses samuti, et MESil tuli kohaldada haldusmenetlust vaid juhul, kui ta andis laene turutingimustest soodsamalt ehk koos riigiabiga. Maaeluminister lubas kaaluda soovitusi suunata MESi sisemise töökorralduse korrastamist ja juurutada MESis siseaudit.

• COVID-19-laen bio- ja maamajandusettevõtetele oli rahaliselt mahult üks suuremaid kriisimeetmeid.
• Selleks eraldati riigieelarvest 100 miljonit eurot.
• Laenu taotles 347 ettevõtet, kellest sai laenu 248 summas ca 86 miljonit eurot
• Suurim MESi antud laen oli 3,4 miljonit, väikseim 5000 eurot.
• Antud laenude intress oli 1–6,5%, keskmine 2%; kestus 5 kuni 120 kuud, keskmine 72 kuud.
• Laenud olid enamikul juhtudel (78%) tagatud hüpoteegiga.
• Pool taotlustest ja antud laenudest läks põllumajandussektorisse.
• Meede oli ametlikult avatud 15. maist 26. oktoobrini 2020.