Sordikaitsesüsteem motiveerib aretama paremaid sorte

Sordikaitse eesmärk on soodustada uute sortide aretamist, mille tulemusena suureneb saak ja paraneb selle kvaliteet.

Nii sordikaitsest kui ka sellega seotud erisustest annavad maablogis ülevaate Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Tiina Roos ning Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Laima Puur.

Eestis saab kasvatada kaitsmata ja kaitstud sorte. Sordid saavad olla nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kaitse all ning võetud Eesti või Euroopa sordilehte.

Eesti sordikaitse kehtib selle all olevale sordile vaid Eesti Vabariigi territooriumil, Euroopa Liidu sordikaitse kehtib aga kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Turustamisel tuleb alati kasutada kaitsealuse sordi kinnitatud sordinime, lisaks on lubatud kasutada ka ärinime või kaubamärki. Sordilehte võetud sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal peab olema sertifitseeritud. Sertifitseeritud seemet ostes sisaldab hind juba kaitsealuse sordi litsentsitasu, nii et selle eest juurde maksta ei tule.

Sertifitseeritud seemet ostes sisaldab hind juba kaitsealuse sordi litsentsitasu, nii et selle eest juurde maksta ei tule.

Kaitstud taimesordi omanikul on õigus kontrollida oma sordi kasutamist ja seada piiranguid selle tootmisele, turustamisele, impordile ja ekspordile. Piiranguid võib seada kogu taimsele materjalile, sh ka oma tarbeks toodetud seemnele.

Väikses mahus võib kaitsealuseid sorte kasvatada litsentsitasuta

Kaitsealuste sortide kasvatamisel on seadusega loodud erand, mis lubab põllumajandussaaduste tootmiseks kasvatada sorte enda ettevõttes oma tarbeks väikses mahus ilma litsentsitasu maksmata.

Kui on soov kasutada oma tarbeks kaitsealuse sordi seemet, siis tuleb tasuda oma tarbeks toodetud seemne (OTS) eest õiglast tasu sordi omanikule või esindajale. Seemne tootmine oma tarbeks on Eesti tootjate seas laialt levinud; selleks, et see mehhanism edukalt toimiks, peavad põllumajandustootjad ja sordiaretajad üksteist usaldama ja mõistma.

Siiski on väga oluline teada, et eri taimeliikidel kehtivad kaitsealuse sordi seemnele oma tarbeks tootmisel erinevad reeglid. Euroopas on oma tarbeks tootmise reeglid riigiti küll erinevad, kuid määrav on see, et süsteemist saadakse aru ühtselt ning selle eelised on hästi mõistetavad mõlemale poolele – ühest küljest saavad põllumajandustootjad parema saagikusega sortide kasutamise eest rohkem lisandväärtust, teisalt saavad sordiaretajad sortide aretamise eest õiglast tasu.

Oma tarbeks võib kasvatada järgmiste liikide kaitsealuseid sorte:

kikerhernes, kollane lupiin, harilik lutsern, põldhernes, põlduba, suvivikk, raps, rüps, harilik lina, harilik kaer, harilik oder, harilik rukis, tritikale, harilik nisu, kartul.

Litsentsitasu maksmata võib neid liike kasvatada oma tarbeks väikses mahus. See tähendab, et haritava maa pind võib olla piisavalt suur – kuni 92 tonni kaitsealuse teraviljasordi tootmiseks või kuni 185 tonni kaitsealuse kartulisordi tootmiseks.

Suuremas mahus kasutamiseks on vaja maksta tasu

Suuremas mahus kaitsealuse sordi seemet kasutav ettevõtja peab sordiomanikule maksma õiglast tasu, mis lepitakse kokku kaitsealuse sordi omaniku ja ettevõtjaid ühendava mittetulundusühingu vahel. Kui õiglases tasus pole kokku lepitud, siis on tasu kuni pool sama taimeliigi sordi seemne tootja või paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija makstavast litsentsitasust.

Õiglase tasu maksmise kohustus tekib seemne külvamise hetkest. Ettevõtja peab maksma sordi omanikule õiglase tasu hiljemalt taimse materjali kasutamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

Nii väikses kui ka suures mahus kaitsealuse sordi oma tarbeks toodetud seemet või seemnekartulit kasutavad ettevõtjad peavad seemnekoguste üle arvestust pidama ning kasvatamisest teada andma sordiomanikule (täitma OTS-deklaratsiooni) või tema volitatud esindajale. Teatada tuleb kümne päeva jooksul asjakohase päringu saamise päevast arvates. Sordiomanik või volitatud esindaja koostab ja esitab arve OTS-deklaratsiooni alusel.