Hiiumaal tuvastati rebasel koerte katk

Rebased võivad edasi kanda koerte katku ning haigusesse nakatudes väga haiglaslikult käituda. Foto: Eesti Metsloomaühing / Facebook

Hiiumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud rebane. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastus vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Kalda vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

• vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;

• väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;

• kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;

• haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.