Põltsamaa roosiaia perenaine: isegi kõige ilusam töö võib end ammendada

Annela Orasi hooldab parasjagu pargiroose ‘Robusta’ ja ‘Pink Robusta’, kokku on Põltsamaa roosiaias ligi 800 roosisorti. FOTO: OÜ Eesti Roos

Eesti uhkeim, 2,2 hektari suurune Põltsamaa roosiaed otsib uusi energilisi omanikke, kes aia tegevust jätkaksid ja arendaksid. Sealne perenaine Annela Orasi teab, et eestlased peavad roosidest lugu, nõudlus on tagatud, ja loodab, et uus omanik jätkab samal rindel.

Mille järgi tuntakse Baltimaade suurimat eraroosiaeda, Põltsamaa roosiaeda?

Roosiaia rajamise eesmärk oli näidata, et Eestis saab väga edukalt roose kasvatada. Kuna kliima on märksa karmim kui Euroopa südames või Inglismaal, on meie kliendile esmatähtis, kas roos Eestis talvitub ja milline on sordi haiguskindlus. Seda kõike saab enne ostmist meie aias vaatamas käia. Kümne aasta eest kasvas meie aias veidi üle 1000 roosisordi, ligikaudu 300 nendest ajaloolised vanad roosid, pargiroosid, kanada roosid, eri liiki kibuvitsad. Peale selle väänroosid, teehübriidroosid, floribundid, pinnakatteroosid, miniroosid. Pargirooside osa on siiani alles, sortide osas oluliste muutusteta, mõni on vanadusse surnud, mõni talvel ära külmunud, mõni uuem sort lisandunud. 2016–2018 renoveerisime peenrarooside osa, paljud pea paarikümne aasta vanused roosid olid kadunud, paljud väga kehvaks jäänud, muld peenardes viletsaks muutunud. Vahetasime mulla ja istutasime uued roosid, säilitades suuremas osas vana aia planeeringu ja peenarde istutussüsteemi – värvide järgi peenrad: punased, valged, roosad, lillad, oranžid jne. Nii on kliendil huvipakkuvat roosi lihtsam leida. Nüüdseks on Põltsamaa roosiaias roosisorte 800 ringis. Igal aastal toome uusi aretisi juurde, mõni kehv sort kaob ise.

Kuidas teist sai Baltimaade suurima eraroosiaia pidaja?

Enne roosiaeda olin liiga pikalt, umbes 12 aastat teinud ametniku tööd kohalikus omavalitsuses ja ettevõtluse tugisüsteemis konsultandina. Ilmselt ei talu ma väga rutiini. Ettevõtjate elu kõrvalt vaadates tundsin alalõpmata, kuidas tahaks ise midagi teha.

Aiakunst ja lilled on alati olnud mu hobi, olen ikka tahtnud nendega tegelda. Kolm aastat enne roosiaeda tulekut lõpetasin lihtsalt huvist asja vastu Luua Metsanduskooli.

Roosiaias kestab mul 13. hooaeg. Kogu see aeg on möödunud väga kiiresti, õhinas olles, eriti esimestel aastatel. Ega peale töö sellesse aega väga muud mahtunud olegi. Ja kui töö sind köidab, huvitab, innustab, pidevalt on plaane palju rohkem, kui hooaja jooksul jõuad realiseerida, siis nii ta lähebki.

Kuivõrd tähendab roosiaia pidamine ärinaiseks olemist, kuivõrd aedniku tööd?

Ärinaine ma kindlasti ei ole. Ärinaine teeb äri, mina olen eelistanud elustiiliettevõttes tegutseda – teed nii palju, et ennast ja oma meeskonda ära elatada, asja elus hoida ja jõudumööda arendada. Ei ole endale seadnud selliseid eesmärke nagu kasvavad müüginumbrid, turuosa kasv, kasvav sortide arv aias. Saavutus on seegi, kui katsetad, kas õnnestub sügiseks ilusaks ja suureks kasvanud põõsas üle talve tuua sama suure ja ilusana. Roosiaia pidamine tähendab eelkõige kohal olemist, et märgata, kuidas aial läheb, kuidas iga roos ennast tunneb, kellel mis vajadused, mured, kes uhkeldab ja õilmitseb.

Iga järgmise hooaja planeerimine algab jooksva hooaja tippajal keset juulit: millised sordid kõige paremini talvitusid, millised on kehvakesed, mis sordid nüüd lähevad, millised enam mitte, milliseid u­usi sorte oleks võimalik hankida. Need on asjad, millega tuleb iga päev tegelda. Aega võiks hooajal rohkem jääda loovaks tööks – aia kujundamiseks, igaks hooajaks väike üllatuskoht, mida eelmisel hooajal ei olnud. Kui külmad saabuvad, katad roosid ja puhkad umbes kolm kuud.

Kas OÜ Eesti Roos on majanduslikult heal järjel?

Senised tegutsemisaastad on seda ju tõestanud. Ettevõte tegutseb juba 28. aastat, roosiaial saab varsti täis veerand sajandit. Ja ilmselgelt ei oleks see ettevõte ilma roosiaiata 28 aastat tegutseda suutnud. Aga eks siin ole oma suur roll missioonilgi, milleta ei oleks meil kollektsioonaeda. Meil on aias ja müüginimekirjas sorte, mis on müügihitid igas roosipoes, aga samuti saab meie juurest haruldasi sorte, mida ostavad kollektsionäärid. Seda ei tehta raha pärast, pigem ikka fanatismist, hobist, isiklikust huvist.

Majanduslikult on hooajalist ettevõtet kindlasti palju keerulisem pidada kui 12 kuud töötavat, aga kui pingutad, on see võimalik, oled ju oma elu peremees ja saad asju muuta. Kui oleks majanduslikult raskustesse jäänud, käivitanuks ilmselgelt mingi lisaharu, võimalusi selleks siin on. Lihtsalt endal pole koos kolme töötajaga jaksu jätkunud. Olen nende aastate jooksul otsinud koostööpartnereid, kellega koos laieneda, areneda uuele tasandile, aga kahjuks pole see õnnestunud. Koos tegemine, vastutuse võtmine ei sobi kõigile, samuti on koostöö aluseks usaldus. Kuigi enne jaanipäeva, kui roosid õide puhkevad, alustame nüüdki taas giidiga ekskursioonide korraldamist, saaks turismisuunda jõulisemalt arendada, aed pakub selleks rohkelt võimalusi. Roosisortide kohta on väga palju huvitavaid lugusid ja legende, mida külastajatele rääkida. Puudu on suvine aiakohvik. Samuti annab siin peale rooside kasvatada palju muud ilusat või kasulikku, kas või seeni. Miks mitte arendada välja päikeseenergiasüsteem. Kõik on võimalik.

Missugused oskused ja teadmised peavad roosiaia pidajal olema, mida need 13 aastat teile õpetasid?

Sain selgeks, et ühelegi probleemile ei saa läheneda suhtumisega, et ma ei saa hakkama, et ma ei ole seda kunagi varem teinud. Ükskord ongi esimene kord ja asjad tuleb ära teha. Olen tohutult õppinud järjepidevust, eesmärgile pühendumist, enese sundimist. Mõnus on keset suve istuda roosiaias ja lihtsalt nautida, väga palju ei ole õnne olnud seda teha. Külastajad kiidavad, et küll teil on ilus töö. Jah, aga medalil on kaks külge. Panen hommikuti kirja, mis päeva jooksul tuleb ära teha, ja alustan varahommikul. Siis jääb vahel õhtuti aega ka nautida ja unistada.

Aga muidugi, palju kasu on olnud minu esimesest TPIst saadud insener-tehnilisest haridusest, vesi ja küte on need, milleta ei ole töö aiandis mõeldav. Samuti hindan väga kõrgelt Luua Metsanduskoolis omandatud maastikuehitaja eriala teadmisi ja oskusi. Igapäevase töö käigus on tulnud juurde õppida agronoomiat, mullateadust, mis tollal tundus kuiv, igav ja tarbetu. Mullateaduse kohta ütles üks hea tuttav väga tabavalt, et see on ainuke päris teadus. Inimene õpib ikka oma vigadest ja neidki olen siin teinud palju – kõik on tulnud endal kinni maksta. Nüüd ehk tõesti on juba veidi lihtsam, väga puusse enam ei pane.

Kindlasti olen uuele omanikule nõu ja jõuga abiks, muidugi kui ta seda soovib.

Aga ikkagi, miks otsustasite Põltsamaa roosiaia müüa?

Näen, et on vaja energilisi ja uute ideedega inimesi. Enamasti on elustiiliettevõte pereettevõte, kus asjaga tegeleb mitu põlvkonda, noored jätkavad vanemate alustatut. Enne mind ettevõtet juhtinud inimeste lapsel ei olnud huvi roosiaeda pidama hakata, seetõttu sattusin siia mina. Minugi tütred on leidnud teised elupaigad ja huvid, igaüks valib oma tee ise. Aga eks roosiaia pidamiseks ja elus hoidmiseks ole ju veel palju muidki võimalusi peale pereettevõtte – ühistuline vorm näiteks.

Kuidas määrata roosiaiale hind?

Kinnisvarabüroo LVM kutseline maakler Ats Rääk:

Põltsamaa roosiaed on kahtlemata ainulaadne müügiobjekt. See kuulub Euroopa paarikümne suurema roosiaia hulka, on ainulaadse kollektsiooniga ja siin kasvatatakse kindlalt Eesti kliimasse sobivaid sorte. Müügis on terve ettevõte koos oma ajaloo, kaubamärgi ja potentsiaaliga. Nii ei saa hinda, milleks on 725 000 eurot, jagada lihtsalt ruutmeetritega, vaid tuleb arvestada lisaväärtusega.

Tagasi üles
Back